Humuse loomaveohaagis avardab karjatamisvõimalusi
Loomakasvatajad on seda meelt, et kui loomad lähevad muretult haagisesse ja neid mahub sinna poole rohkem ja lisaks transportimisele saab neid kohe ka kaaluda, siis tuleb ju Humuse loomaveohaagist kasutada.
Istikuid vali hoolikalt
Enamik aiahuvilisi oskab taimi ostes vaadata, kas istikud on terved, korralikult hargnenud juurepalliga, ja teab, kas see liik meie kliimas vastu peab. Algajal oleks hea esialgu ostma minnes kaasa võtta sõber, kes nõua anda oskab.
Aasta põllumehe päevik | Esimesed tööd ja sõnniku laotamine
Täna võib öelda, et uus taimekasvatuse hooaeg kogub tuure. Praeguseks on juba käimas mitmed tööd ning oleme alustanud vedelsõnniku laotamist.
Muld ei maga kunagi
Öeldakse, et muld ei maga kunagi. Ja tõesti, nii ongi, sest ainuüksi ühes lusikatäies mullas on mitu miljardit elusorganisme – ehk isegi rohkem kui inimesi kogu maakeral –, mis tegutsevad seal kogu aeg.
Suurema põllu hektar on kallim
Eesti põllumajanduses troonivad suured ettevõtted, kes soetavad järjest võimsamaid masinaid, millega mugavam töötada avaratel põldudel. Nii ongi suured põllumaad rohkem hinnas – põllu pindala kasvades ühe hektari võrra suureneb mediaanhind keskmiselt 16 eurot hektari eest.
Äripäeva raadios: Targalt majandades on võimalik saada häid saake
Eilses Äripäeva raadiosaates „Kasvupinnas“ olid külalisteks Bayer OÜ suurklientide juht Janne Ehte-Tammiste ja Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas. Koos saatejuhi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissooga arutleti, mis seisus on tänavu kevadel põllud ja kuid...
Sõnnikuturul läheb vilkaks kauplemiseks
Tõenäoliselt pole aiapidajat, kes kevade hakul sõnniku peale ei mõtleks. Ikka on ju lilledele või peenramaale rammu vaja, kuid kui ise loomi ei pea, siis kust seda musta kulda saada.
Lööme masinad läikima ja paneme väljanäitusele!
Kümned ettevõtted ja tuhanded maaeluhuvilised saavad kokku sel nädalal toimuval igakevadisel Maamessil. Uurisime mõne osaleja käest, milliste ootustega tänavusel maaettevõtjate suursündmusel osaletakse.
Maaeluministeerium õpetab messil toetusi taotlema
Maaeluministeerium koos oma allasutustega jagab 19.–21. aprillil Tartus toimuval Maamessil teavet toetuste ja nende taotlemise kohta, tutvustatakse valitsemisala asutusi ning avatud talude päeva.
Kas maaelu ilma toetusteta on võimalik?
Linnainimesele tundub, et põllumees saab tänu Euroopa Liidu põllumajandustoetustele jõukaks, kuid tegelikult poleks meie põllumeestel ilma toetusteta võimalik oma toodetega konkurentsis püsida.
Mesinik Maire Valtin: visad Eesti mesinikud on loodusearmastajad
Eestis toimetab üle 40 000 kodustatud mesilasperet ligi 5000 mesiniku hoole all. Kuigi mesinduse praegune olukord pole väga kiita ei heida mesinikud lootust, rääkis Maire Valtin Eesti Mesinike Liidust.
VIDEO ja FOTOD | PÕLLUMEHED HÄDAS: haned hävitavad viljasaagi!
Tuhanded haned lendavad kevadel Eestisse, viibivad siin märtsist maikuuni ja toituvad põllul olevatest taimedest, tekitades põllumeestele arvuka kahju. Mullu oli see keskkonnaameti andmetel umbes 1,2 miljonit eurot. Põllumehed nõuavad heidutusjahti, kuid kevadine linnujaht pole Eestis lubatud.
Maaelukomisjon toetab põllukahjude vähendamiseks rändlindude kevadist heidutusjahti
Maaelukomisjon toetas põllumeeste taotlust reguleeritud heidutusjahi korraldamiseks, et ennetada põldudele kahju tekitamist ja tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku abinõude rakendamiseks.
Põllumajanduse tippjuht: riigi hoolimatuse tõttu on maalt kadunud tuhat töökohta
Põllumajanduse tippjuhi tiitli pälvinud Avo Samarüütel, kes pole oma töötajaid koondanud ka kõige raskemal kriisiajal, analüüsib, miks maalt on kadunud 13 000 lehma ja 1000 töökohta.
Eesti ornitoloogid õpetasid lätlased linnukaameraid armastama
Aastal 2007. said Eesti teadlased musta toonekure pesa juures tööle esimese kaamera ning sellest said paljude teiste hulgas innustust lätlased, kirjutab homne Maaleht. Toona kutsusid Läti ornitoloogid naabrid appi ning nüüd on lätlaste linnukaameravõrk vaat et paremgi kui meil.
Miks ostis Eesti piimatööstus eelmisel aastal nii palju toorpiima Lätist?
Aastaid on siinsed põllumehed müünud piima Läti ja Leedu tööstustele, kuid nüüd selgus, et mullu kasvas hüppeliselt hoopist Lätist Eestisse toodud toorpiima kogus.
Põllumajandus on ja jääb ka tulevikus maaelu oluliseks nurgakiviks
Täna, 10. aprillil toimub Türi Kultuurikeskuses põllumajanduse suurkogu 2018 „Unistades suurelt – Eesti põllumajanduse visioon aastani 2030“, kus põllumehed ja toidutootjad arutlevad põllumajanduse ja maaelu tuleviku üle. Enne kiireid kevadisi põllutöid on hea vaadata tulevikku ja üheskoos mõelda...
Maaelukomisjon toetab heidutusjahti hanelistele
Põllumehed on taas väga kurjad hanede peale ning, nagu Maalehes kirjutasime, soovivad õigust neid jahtida. Nädala algul toetas seda mõtet ka Riigikogu maaelu­komisjon.
Sellest nädalast ei müüda Lätis enam kaheliitristes plastpudelites õlut
Esimesest aprillist on Läti pinnal keelatud müüa õlut kaheliitristes plastpudelites. Seadusemuudatus võeti vastu eelmise aasta juunis ning selle eesmärk on vähendada ülemäärast alkoholitarbimist.
Metskitsede hulk tõuseb hüpetega, neid on juba üle 100 000
Tänavu tulid tõsisemad külmad jaanuaris ning alles siis oli kitsedel põhjust hakata talveks varutud rasva kulutama. Kitsekarjade suurenemisega kasvab ka liiklusõnnetuste hulk.
Norra teadlaste uuring annab aimu kevadiste haneparvede kahjust põldudele
Norra teadlased uurisid, millist kahju tekitavad heinamaadele rände käigus peatuvad lühinokk-haned. Selgub, et kui põllult käib läbi palju linde, on kahjud märgatavad, kirjutab Linnuvaatleja blogis linnuökoloog Marko Mägi.
Uus Äripäeva raadios: Kasvupinnas alustab
Täna on Äripäeva raadio põllumajanduse lainel – kell 15.00 algab põllumajandussaade „Kasvupinnas“. Põllundusse süviti minevast saatest saab lisaks põllumehe muredele kuulda ka viimastest uuendustest tehnika ja toodete vallast ning tähtsamatest uudistest põllumajanduses.
Avo Samarüütel: riigi hoolimatuse tõttu on maalt kadunud tuhat töökohta
Põllumajanduse tippjuhi tiitli pälvinud Avo Samarüütel, kes pole oma töötajaid koondanud ka kõige raskemal kriisiajal, analüüsib, miks maalt on kadunud 13 000 lehma ja 1000 töökohta.
Aasta põllumehe päevik | Talikultuurid talvitusid kenasti
Suured lumetuisud ja üldine lumekiht on nüüd loodetavasti möödas ning kuna põllud on enamjaolt juba lumebavad, saab hakata hindama talikultuuride seisukorda.
Arvo Samarüütel: Nüüd on valitsus pööranud näo põllumehe poole
Põllumajanduse tippjuhi tiitliga Arvo Samarüütel rääkis eelmisel nädalal Maalehes, et kui tuli Jüri Ratase valitsus, leiti raha üleminekutoetusteks: see oli jõukohane riigieelarvele ja miinuste lappimiseks põllumajanduses väga vajalik."Praegu tunnen, et riik vaatab näoga põllumehe poole, aga kolm...
Nord Stream 2 pole veel kõiki lubasid saanud, kuid ettevõte plaanib järgmisel aastal toru valmis saada
Uus Vene–Saksa gaasitoru kulgeb kava järgi 378 kilomeetri ulatuses Soome majandusvetes, kuid kulukas projekt ei ole veel kõiki lubasid kätte saanud.
Uuring avastas põhjaveest umbrohumürgi, mida Eestis ei müüda
Äsja valminud uuring näitas, kui suures koguses jõuavad Eesti pinna- ja põhjavette taimekaitsevahendite jäägid, kirjutab homne Maaleht. Üllatavalt palju on vees ainet, mille sisaldusega tooteid Eestis ei müüda.
Otsetoetuste nõuded vajavad muutmist
Eesti Seemneliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja põllumeeste ühistu KEVILI saatsid möödunud nädalal Maaeluministeeriumile kirja, milles palutakse muuta otsetoetuste saamise nõudeid.
Läti kevadnäitus on nagu Maamessi soojendusbänd
Igal aastal kaks nädalat enne Maamessi peetakse Lätis põllumajandusnäitus Pavasaris ehk Kevad. See on sama pikk tava kui Tartu Maamesski – tänavune on juba 26.
Põllumehed õpivad itimeesteks
Täppisviljelus, isesõitvad masinad ja IT-lahendused põllumajanduses pole enam üksikute friikide teema. Põllumajandus on jõudnud sinnani, et põllutöölistest on saanud peaaegu itimehed.
Saudid ihalevad üha enam Eesti teravilja järele
Möödunud aasta oli Eesti põllumajandus- ja toiduainesektoris elav väliskaubanduse aasta, seejuures kasvas teravilja müük enim Saudi-Araabiasse.
Tartu raamatukogu sai põllumajandusametilt ettekirjutuse
Tänavu otsustati Tartu Linnaraamatukogus teiste riikide eeskujul hakata inimestele taimede seemneid “laenutama”, kuid see tõi kaasa põllumajandusameti ettekirjutuse.
Edukas pereettevõtte laieneb ääremaast hoolimata
Tõrva vallas Koorkülas tegutseb piimatootja Tõntso Agro OÜ, mis annab tööd 13 inimesele ning mida juhivad õde ja vend Triinu ja Lauri Kõressaar.
HOMSES MAALEHES | Austria ärimehed ostavad taas Eestis piimafarme kokku
Austria investorite haldusfirma OÜ Vaklak ostis hiljuti Eesti ühe parima piimakarjaga Torma POÜ, Vaklaki portfellis on nüüd üheksa Eestimaa piimafarmi.
Teraviljakasvatuses üha rohkem digilahendusi
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum tõi kokku sadakond teraviljakasvatajat, kes arutlesid, kuidas digitaliseerimist teraviljasektoris senisest paremini ära kasutada.
Nord Stream 2 esindaja Maalehele: alustame mais, kõik tööd valmivad sel ja järgmisel aastal
Uus Vene–Saksa gaasitoru kulgeb kava järgi 378 kilomeetri ulatuses Soome majandusvetes, kuid kulukas projekt ei ole veel kõiki lubasid kätte saanud.
VASTUOLULINE RABAHANI | Arvukuse vähenemine paneb Soome looduskaitsjad muretsema, põldudel toitumine aga Eesti põllumehel pea valutama
Lumest välja sulavatele põldudele on end üha arvukamalt sisse seadmas hanelised, seal saavad nad täiendada oma energiavarusid teel Venemaa tundraaladele paiknevatesse pesitsuskohtadesse.
Oli väga hea jahihooaeg
„Lõppenud jahihooaeg oli jahimehele väga hea, küttisime kõigi aastate rekordarvu põtru. Hoolimata sellest on loomi metsas palju ja jahimees praegu küll ei näe, et mõni meie populatsioon väga kehvas seisus oleks,” ütleb Viljandi Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe.
Eesti põllumehed on hädas kaitseväele kartulite kasvatamisega
Kaitsevägi tarbib umbes kolmandiku ühe keskmise Eesti kartulikasvataja saagist, mis on aastas tuhat või rohkem tonni. Kartulimaa Eestis, mida kunagi nimetati kartulivabariigiks, muudkui väheneb, vahendab ERR.
Möödunud nädala tegijateks olid Maalehe veebis südamearst, alkoholisõltuvuse ravi, testament ja filipiinlasest lüpsja
Eelmisel nädalal ostsid Maaleht.ee lugejad kõige rohkem neid lugusid. Viska pilk peale!
Keskonnaagentuur: tähistame EV100 looduse kaardistamise võistlusega
Keskkonnaagentuur ja looduseuurijate selts kutsuvad inimesi tähistama Eesti 100. juubelit looduses viibimisega ja seal nähtud loomade, taimede ja seente registreerimisega.
Taliviljatoetus kinnitatud: abiraha on oodata septembris
Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas neljapäeval määruse, millega kehtestatakse taliviljakasvatajatele suunatud erakorralise toetuse maksmise tingimused, teatas Maaeluministeerium.
Määrdevabad puksid muutsid treilerid lihtsamaks ja põllumehele sõbralikumaks
Paides ehitatakse maailmatasemel Humuse põllumajandushaagiseid, mida kasutavad Eesti, Rootsi ja mitmete teiste riikide põllumehed. Viljakruvi arendamise käigus, umbes poolteist aastat tagasi, otsis Humuse arendusmeeskond määrdevaba liugepuksi, mille nad leidsid Saksamaa pereettevõtte Igus toodete...
Läti alkobuum on möödumas – kas aktsiis hakkab näitama toimimise märke?
Kantar Emori poolt läbi viidud uuringus selgus, et eelmise aasta lõpus tuure üles kerinud alkoholibuum on praeguseks rahunemise märke ilmutamas. “Lätist ostetud alkoholi osakaal kõigist alkoholiostudest on stabiliseerunud 20% tasemel,” ütles Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog. “Teisisõnu kulut...
Katusetõrvast alguse saanud ettevõtlus
Põlvamaal Saverna endises polikliinikus on end sisse seadnud esmapilgul väga erinevad ettevõtted – siin valmistatakse ruloosid, naturaalseid puidukaitsevahendeid, saunu ja kümblustunne ning möödunud aastast ka mahedaid kohalikust toorainest kanepitooteid. Ettevõtete ühenduslüli on samad omanikud ...
Paastuaeg on lõppemas
Vanasti kestis paastuaeg vastlapäevast lihavõteteni. Siis söödi peamiselt taimset toitu. Lihavõttepühaks hakkasid kanad munele, lehmad lüpsma, merest sai värsket kala, pühadeks tapeti mõni loom ja õuest sai juba värsket.
Ilubataat ja teised kenad kassitapulised
Suurtes toidupoodides on mõnikord müügil bataadi (Ipomea batatas) ehk maguskartuli pikerguse kuju ja punaka või kollaka koorega mugulaid, mis on meie kartulitest tublisti suuremad.
Aru ei saa toobiga pähe valada, küll aga diplomiga tõestada
LUULETUS: Paabulinnu pabulad * LOOSUNG * KARIKATUUR * PILKEID * VANUMID * TÕRRE PÕHJAST
Sangaste taluturg edendab piirkonna elu
Valgamaal Sangastes on käima lükatud taluturg. Laupäeviti toimuvatest taluturupäevadest on saanud toredad koosviibimised. Taluturu algatas ja käivitas piirkonna pärl Sille Roomets. Tema oli see, kes ütles, et kaua siin mõelda – ära tuleb teha.
Põllumajanduses on kõige suurem väärtus inimesed
Põllumajanduse tippjuht 2018 Avo Samarüütel tunnistab, et võivad olla lehmad ja tehnika, kui aga pole inimesi, siis pole sul midagi.
Teadus koduaias: linnupäevik alustab uue hooajaga
Kuigi ilm on veel talvine alustas ühes märtsiga suvine aialinnupäevik, kuhu saab igaüks kirja panna oma enda koduaias märgatud linnuliigid ning nõnda harrastusteadlasena osaleda Eestimaa linnuseires. Veebikeskkonnas asuvasse päevikusse saab üles märkida ka putukaid ja taimi.
Piimatootmises kestab tühikäiguaeg
Piimatootjad nimetavad praegust aega paigalseisuks või tühikäiguks, sest piima kokkuostuhind katab küll kulutused ja võib-olla jääb sent-paar liitri kohta kasumiks, kuid investeerida selliste sissetulekutega ei saa.
Konkurss “Aasta põllumees 2018” ootab uusi tegijaid
Konkursiga “Aasta põllumees” soovivad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda esile tõsta uuendusmeelseid ja keskkonnateadlikke põllumehi.
Miks puudub Eestis üks suur piimaühistu?
Põllumehed ütlesid ühe suure piimaühistu loomise arutelul välja mõtte moodustada ühistu asemel hoopis enam suurtootjate ärihuve arvestav aktsiaselts.
Muldade lupjamine – igipõline teema
Mullad, millel põllumehed toimetavad, ei ole ühesugused. Osa muldi on juba tekkepõhiselt lubja(karbonaadi)vaesed, mis tähendab, et need on happelised ja mõjutavad tegevust neil muldadel negatiivselt. Väheneb huumusesisaldus, mis omakorda halvendab vee ja toitainete siduvust, veotakistust, taimed ...
Eesti loomakasvatajad on tuntud uuendusmeelsuse poolest
Tänapäeva suurfarmide loomad on kui tippsportlased, kes peavad täpselt ajastatud hetkel andma maksimaalse tulemuse. Sarnaselt sportlastele on nendegi toidulaua koostis ülitäpselt välja arvutatud.
Justiitsminister tahab selgemaid lobireegleid
Ehkki Keskerakond on maaeluministeeriumi juures tegutsevast nõukogust rääkides eitanud igasugust huvide konflikti, ei näe koalitsioonipartnerid asja nii mustvalgelt.
Eesti teadlased uurivad, kuidas toodetud biomass majanduskasuks muuta
Teadlased näevad Eestis potentsiaali jõuda maailmakaardile biomajandusriigina, kus kasutataks ära puitu ja taimi, mille lisandväärtus inimese kohta on siin kaks ja pool korda väiksem Euroopa Liidus keskmiselt.
Loom söögilaual vaheldust ei taha
Kui inimese toit peaks iga päev uute värvide ja maitsetega üllatama, siis loomadel tekitaks see stressi – nemad tahavad päevast päeva sama.
Kirjanen ostab hoogsalt metsafirmasid kokku
Raul Kirjanenile kuuluva Graanul Investiga seotud ettevõtted on viimasel ajal üles ostnud kaks metsamajandusfirmat.
Fungitsiidid – oluline saagikindlustus kõigil põllukultuuridel
Saagi kujundajaid põllul on tegelikult suures plaanis kaks: põllumees ja „peaaktsionär“ ehk ilm. Parim oleks, kui see ei kujuneks ka sel aastal kahevõitluseks, vaid oleks pigem koostöö. Ülejäänu on aga juba kaalutletud otsuste, õigesti tabatud hetkede ja suuresti ka õnne küsimus.
Põllumajanduse sada aastat – loosungid, suunised, tõekspidamised
Peamised suuna­muutuste tõukejõud põllumajanduses on olnud mitte ainult uued tehnilised lahendused ja teaduse areng, vaid ka jõulised poliitilised juhised.
Enne kui lehma osta….
Talumees jalutab koos pojaga laadal. Lehmadest möödudes katsub isa neid seljast, külgedelt ja kõhu alt ning silmitseb hindavalt.“Isa, miks sa nii teed?” küsib poeg.“Tead, pojake, enne kui lehma osta, tuleb selgeks teha, kas ta on ikka korralik ja ega tal tõbesid küljes pole.”Paari päeva pärast te...
Möödunud nädala tegijateks olid Maalehe veebis insult, õunad ja Ingvar Villido
Eelmisel nädalal ostsid Maaleht.ee lugejad kõige rohkem neid lugusid. Kui sul need veel loetud pole, siis osta ja loe!
Ministeerium: Eesti kaotab EL-i toetuste erisuse tõttu 120 miljonit
Maaeluministeeriumi asekantsleri Marko Gorbani sõnul kaotab Eesti Euroopa Liidu (EL) põllumajandustoetuste erinevuse tõttu ligi 120 miljonit eurot.
Aasta põllumehe päevik | President käis külas
21. märtsil külastas meid Vabariigi tähtsaim esindaja, president Kersti Kaljulaid.
Aasta põllumees Margus Muld peab hoolsalt silmas tasuvust
Tipptasemel lüpsikarja majandamine on stabiilne ja pühendunud tiimitöö, kus loomade heaoluks rakendatakse ka innovaatilist ja teaduslikku lähenemist, jagab kogemust 2017. aasta põllumees Margus Muld.
Ühistegevus põllumajanduses algab vastastikusest usaldusest
Ühistegevusest sünnib palju kasulikku, ühistu liikmetel on võimalik oma tegevuskulusid jagada ja saada parimaid ostu-müügi hindu. Eelduseks on, et ühistu liikmed usaldavad üksteist ja suudavad kokkulepetest kinni pidada - ikka ühtse eesmärgi nimel.
Väetiseturul rahulikumad ajad
Pärast mitmeaastast kasvu näib, nagu oleks väetiste turg aeglustunud, eriti lämmastiku puhul. Survet avaldavad väiksemad toorainehinnad ja Venemaa embargo. Sellest tulenevalt on põllumehed oma kulutamisel muutunud ettevaatlikumateks isegi väetiste ostul.
Põllumajanduse sada aastat – loosungid, suunised, tõekspidamised
Peamised suuna­muutuste tõukejõud põllumajanduses on olnud mitte ainult uued tehnilised lahendused ja teaduse areng, vaid ka jõulised poliitilised juhised.