Puude põletamine elektrijaamades on hullumeelsus!
Nii meil kui Hollandis levib jätkuvalt müüt, et puidugraanuleid tehakse peamiselt tootmisjääkidest. Professor Martijn Katan annab graanulite päritolu küsimusest põhjaliku ülevaate.
Kiirkohting: Emer Värk
Kanuti Gildi SAALis esietendus 9. detsembril Emer Värgi debüütlavastus „You Will See So Many Pretty Things”.
Rita Ray – Old Love Will Rust (Funk Embassy Records, 2019)
Kuidas selgitada võhikule, mis on soul? Lase talle seda albumit!
Uus eesti disain: Karl-Christoph Rebane
Moedisainer Karl-Christoph Rebane tahab muuta meie nägemust taaskasutusest ja sooneutraalsest moest.
Uus eesti biit: Bedless Bones
Artistinime Bedless Bones all tegutsev Kadri Sammel tegeleb oma esimesel sooloalbumil „Sublime Malaise” haiguse kui metafooriga.
Marge Allandi: Võidupühast laulupeoni – rituaalid rahvuse kestmise teenistuses
Rahvuslikud rituaalid tähtpäevade ja ühispraktikate kujul on ühelt poolt paratamatud, aga teisalt kogukonna ühtsena defineerimise huvides ka vajalikud.
Arvustus: Kohtumine tarkuse armastajaga teeb õnnelikuks
Auditooriumites sündinud imed püsivad küll igavesti neid kogenud õpilaste hinges või vaimus, kuid Vallo Toomla film tõendab, et neid on võimalik näidata ka neile, kelle elus pole olnud õnne olla Marju Lepajõe õpilane.
Gregor Kulla: Kuidas mõista klassikalist muusikat?
Kaasaegne klassikaline muusika tahab jõuda kuulajateni, kuid kuulajad muusikani mitte nii väga.
Lapsed, väetis ja polaaröö
Juuli alguses võitis Ksenija Ohhapkina industriaalne muinasjutt „Surematu” Karlovy Vary festivalil dokumentaalfilmi Grand Prix. Võit A-klassi festivalil annab filmile õiguse kandideerida Oscarile.
Müürilehe kultuurikalender – jõulukuu toimingud
Kõigile kinkimise, kinkide saamise, seaprae-, hapukapsa- ja mandariinientusiastidele on detsember parim aeg aastast. Need aga, kes tarbida ei viitsi, jõululaule põlgavad või kellele pime kaamos mõjub esmajoones masendavalt, peavad nimetatud perioodi lihtsalt kuidagi üle elama. Kultuurset või kaub...
Juhtkiri: Pühad toimingud ja hingerahu
Kui uurisime Müürilehe rituaalinumbri tarvis erinevatelt inimestelt, mida rituaal nende jaoks tähendab, kirjeldati huvitaval kombel ennekõike argiseid harjumusi, millel on muude toimetuste kõrval tähenduslik roll – olgu siis tegu hommikukohvi joomiseks aja võtmisega või muul moel teadvustatud hin...
Üheotsapilet psühhokosmosesse
Ega see mingi suur saladus ju pole, et elame üsna lollidel aegadel. Lollidel ja veidratel. Mingis mõttes on see väsitav ja mingis mõttes õnn, sest pakub tohutus koguses absurdi, veidrust ja ilmselt ka nalja.
RSRI VÄLISPOLIITIKA MEMO #3: KAITSETU EUROOPA LIIT JA VALIMISJÄRGNE PATISEIS IISRAELIS
Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (17.11 – 01.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekordses memos tuleb juttu Euroopa Liidu kaitsevõimekusest, Iisraeli sisepoliitikast, valimistest Hongkongis ning protestidest Kolumbias.
Päevakommentaar: EKKM – korda, mitte kinni!
Tallinna linn on astumas lühinägelikku, rumalat ning kultuurivaenulikku sammu. Linna väitel ei ole Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone, mida asutus Tallinnalt rendib, tänapäeva nõuetele vastav ning on külastajatele suisa ohtlik.
Erinevad esitajad – Gost Zvuk 5 Years (Gost Zvuk, 2019)
Vene underground-leibeli viiendat sünnipäeva tähistaval kogumikul saavad kokku kohaliku elektroonilise skeene vanad ja uued tegijad.
Jalanõud, mis ei jäta jälge
Jalanõubränd KIRA toodab nullkulu põhimõttel baleriinasid, mis annetatakse uuel ringil arengumaades elavatele naistele.
Peterburi vinüülipood Kultura Records teeb Kauplus Aasias showcase’i
Selle sügise viimasel laupäeval, 30. novembril külastab uue peosarja Import raames Kauplus Aasia lava Kultura Recordsi esimees Kid Cope.
Arvustus: Paigast, ammu mida meil ei ole
Maarja Pärtna luulekogu räägib meie pea kohal kõlkuvast paneelist, mis meid ühel hetkel lömastab – kliimamuutusest.
Tuulikki Bartosik – Torm veeklaasis (Playing With Music, 2019)
Viimased aastad on heliloojal ja akordionistil Tuulikki Bartosikil olnud väga aktiivsed: ta on väljastanud erinevate koosseisudega või sooloprojektidena plaate ja andnud edukaid kontserte üle maailma.
Päevakommentaar: Anonüümse isamaa möga
Just on lõppenud Delfi 20. sünnipäevaks valminud ühekordne kontsertlavastus/aktsioon „Anonüümne igatsus” ja kõnnin hanereas Alexela kontserdimaja garderoobi poole. Minu ees vestlevad Rein Lang ja Jaanus Rahumägi.
Arvustus: Praktiline hullumeelsus algajatele
Pärnitsa lühiromaanis või jutustuses on kokku neli omamoodi värvikat peategelast: paranoiline skisofreenik, „nõiasaates” osaleja ja keegi unehäiretega valgekrae, lõpuks veel ka teadlane, kes seletab nii tegelastele kui ka lugejale, mis ja kuidas.
Sammalhabe – Südamerahu (❤☮) (Onesensemusic, 2019)
Viimati eesti räpi ja hiphopi olmest kirjutades viitasin Sammalhabemele kui tagapingipoisile – artistile, kes toimetab kulisside taga, vabana levimuusika dogmadest.
Lõhe pole kala ehk Soostereotüüpidest pensionilõheni
Meeste ja naiste sissetulekute erinevusest on räägitud aastaid. Järjest enam hakkavad need lõhed väljenduma aga vanaduspõlves, kus meestest kauem elavad naised peavad suutma nigelate säästude varal endal hinge sees hoida.
Sa oled nii vanamoodne
Vaadeldes Vintage Humanas ühe euro päeval riideesemete pärast võitlevaid pensionäre ja Sveta baari püsikaid, I could not help but wonder: kas mood on muutunud ideoloogilise mängumaana tõepoolest inklusiivsemaks?
Vanaemad, kes kolisid õunapuu otsast Apple’isse
Usinaimad internetis toimetavad pensionärid sobituvad hästi Eesti e-edulukku. Nad aitavad läbi õhu tuttavatel välismaal kinnisvara soetada, kuuluvad „Angry Birdsi” edetabelis maailma tippu, teevad tuttavatele toitumisalaseid videoõpetusi, võivad pool päeva ekraani ees veeta, laigivad ja svaibivad...
Show must go on! ehk Pensionile me ei jää
Meelelahutusmaailmas leidub küllalt näiteid muusikutest, kes vanust trotsides ikka lavalaudadele ronivad. Mõned jaanipidudel, teised väljamüüdud staadionikontsertidel.
Mälestusi viinerist
Viineri tõusus ja languses rahvatoiduna läbi 20. sajandi on midagi enamat, kui esmapilgul näib.
Juhan – Ma lillesideme võtaks (Ava Muusika, 2019)
Juhani juhid, Eesti keelte tundlik viisistaja Jaak Sooäär ja laia kitarripaleti ning lugemusega Riho Sibul, jätkavad oma teise Liivi plaadi tekstivalikuga varjatud kaanoni avamist.
Luule: Kaisa Maria Ling
Kaisa Maria Ling luuletab sellest, mis ootab naisi ees, kui kätte jõuab menopaus. Esmakordselt luulerubriigi ajaloos on read ka viisistatud – lauljaks Kaisa Maria Ling ise ning kitarril Vilho Meier.
Pensionipõlv A. D. 2059
Maailm on aastaks 2059 katastroofikursilt kõrvale juhitud. Praeguse aja noored veedavad juba õndsat elusügist, kus Facebook on minevik ning sõpradega suhtlemisel kasutatakse kirjatuvisid.
Kuidas teha munandivähist kunsti?
Munandivähist saab ja peab kunsti tegema, ent see ei saa sündida enne, kui me hakkame vähist uuel moel mõtlema.
Vanaks saada, mitte jääda
Inimene saab ajas selgesti vanemaks, aga see, kas võtta seda kui kehvemaks jäämist või kogemuste kogunemist, on meie endi ja meid ümbritseva kultuuri teha. Miks võtab varastes kolmekümnendates inimene komplimente oma „nooruslikkuse” kohta kui tunnustust?
RSRi välispoliitika memo #2: Venemaa tulemüür, tulised Tšiili protestid ja savijalgadel Iraani lepe
Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (04.11 – 17.11) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekordse ülevaate pani kirja Kai Ly Kröönström.
„Ma ei tea üldse, mis vanadus ongi.” Intervjuu Hagi Šeiniga
Legendaarne telemees ja „Prillitoosi” alusepanija leiab, et Eesti pensionäride jaoks on ise hakkama saamine nagu mantra – kõik tahavad olla rõõmsad, jaksata ja iseendaga toime tulla. Ent lõpuks on ikkagi omad need, kellele sa korda lähed ja kes su eest hoolt kannavad.
N1L – ПОТОП (2019)
Läti produtsendi N1Li uut albumit pole vaja kuulamagi hakata, mõistmaks, et ta sobitub väga hästi moodsa outsider-elektroonika koolkonda.
Elu ja sauna piiril ehk 33% naeru
Teha nalja ühele inimesele pole päris sama, mis tuhandetele. Teha nalja lähedasele pole päris sama, mis võõrale.
HALLis tähistab juubelit Berliini plaadifirma Stroboscopic Artefacts
Oma 10. sünnipäeva pidav Berliinis tegutsev plaadifirma on aastate jooksul jõudnud kultusleibeli staatusesse tänu läbimõeldud kontseptsioonile ja loomingule. Seda kõike jagavad nad täna, 15. novembri õhtul klubis HALL peoga „10 Years of Stroboscopic Artefacts”.
Elu võimalikkusest maa all
Maa-alused käigud, keldrid, tunnelid, katakombid ja koopad on toitnud inimeste kujutlusvõimet aastasadu. Salapärane maa-alune haakub aga kontseptuaalselt ootamatult hästi ka tänapäeva tumedates toonides Zeitgeist’iga, mida kasutavad oma loomingus mitmed kunstnikud ja filmitegijad.
Pöörase ja tigeda maailma antidoot – „Prillitoos”
Kui me räägime vanemaealistest ja meediast, on esimeseks seostuvaks märksõnaks ikka ja alati „Prillitoos” – sihtgrupile iganädalane kogus põhjalikult kombineeritud harivat meelelahutust, aga ka noorematele rangelt soovituslik pühapäevahommikune doos zen’i!
Keskkonnakolumn: Raamat või e-luger – selles on küsimus
Millegi ökoloogilise jalajälje hindamisel arvesse võetavate tegurite hulk ja erinev iseloom võib ajada juhtme kokku ka kõige paadunumal keskkonnaaktivistil.
Andres Maimik: Hoolitseja päevaraamat
Emotsioonid, millega puutub kokku inimene, kelle lähedane on kõrges eas haavatavasse seisundisse sattunud, varieeruvad kaastundest ja vihast enda tulevikku vaatamiseni.
Andrei Hvostov: Vanade meeste probleemi lõplik lahendus
Mida teha siis, kui sünniaastaks passis on märgitud 1963 ehk kuulud nende hulka, kelle poole paratamatult ühiskondlik-poliitiline elu edaspidi kalduma hakkab, kuid sa ei soovi ennast elus hoida oma järeltulijate elujärge halvendades?
Kiirkohting: Hilde Susan Jægtnes
Interdistsiplinaarne festival Hullunud Tartu tähistab 14.–15. novembril Tartu Kirjanduse Majas oma juubelit. Laia valiku väliskülaliste hulgast leiame ka norra kirjaniku Hilde Susan Jægtnesi.
Labrighli – Blue (MÜRK, 2019)
Labrighli on Tallinnas elav maroko kutt, kelle debüüt-EP „Blue” andis välja kodumaine techno-bränd MÜRK.
Leene Korp: Sporditunnid – kuidas jõuda lapsepõlvetraumadest kehalise kirjaoskuseni?
Kehalise kasvatuse tundides toimuvat on kujutatud viimastel nädalatel Eesti rahva püsimajäämise seisukohalt eksistentsiaalse teemana. Üks ainetund ei saa lahendada istuvast eluviisist tulenevat süsteemset probleemi, küll aga võiks see anda kätte põhioskused hilisemaks aktiivsemaks eluks. Ja seda ...
Tarmo Jüristo: Päevast päeva vastu hambaid
Mõistagi õpetab sport nii mõndagi elus kasulikku, kuid kas see peaks tõesti olema kujutelm, et elu ongi üks pidev võitlus, pingutamine, konkurents, kukkumine, püsti tõusmine, taas kukkumine jne?