Kaevandamine ajab kohalikud riigiga tülli
Mai viimastel päevadel tegi riigikohus otsuse Tallinna lähedal Jõelähtme vallas loodud Ruu kohaliku kaitseala asjas. Otsus on järjekordne vahefiniš juba 15 aastat kestnud saagas, kus ühelt poolt soovivad AS Väo Paas ja riik pealinna lähedal paekivi kaevandada, kohalik kogukond ning Jõelähtme vald...
Kas Eesti on kaitstud?
Riigi kodanike esimene mure on valvata, et oldaks hoolikalt kaitstud. Mis puutub kaitsesse välise vägivalla eest, siis oleme teinud oma parima – hea väljaõppega kaitseväelased koos nõutavate vahendite ja liitlastega valvavad meie iseseisvust, muretsemata, et iga hetk võiks kaitsevõime rahastamine...
Rail Balticu salajutust sai kahe teraga mõõk
Kui fakte kontrollida ei saa, teeb minister otsuse ühe huvilise sõnu uskudes. Rail Balticut puudutavad otsused said seetõttu vale suuna juba õige ammu ja probleemid üha kuhjuvad.
Andres Annuk: seadsime sihi, millest üle hüpata on keeruline
Olen jälginud erilise huviga just viimasel ajal Eesti taastuvenergeetika vallas toimuvat. Taome trummi, et teeme kõik taastuvenergeetika arengu ja energiajulgeoleku huvides, kuid tegelik pilt on midagi muud.
Annus: taastuvenergia arendamiseks tuleb otsida kokkuleppeid
Taastuvenergiale üleminek loob küll uusi mitmekesiseid töökohti, kuid praegu tööta jäävatele kaevuritele ja energeetikutele pole sellest kohest abi, ütleb Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.
Kaitseministeerium: tuulepargid ja riigikaitse mahuvad ühele pildile
Viimasel ajal räägitakse tuuleenergia arendamise ees seisvatest takistustest märksõnadega «riigikaitse» ja «radarid». Riigikaitsepiirangud ei ole tuuleparkide arendamise suurim takistus ning täpsuse huvides on Aidu puhul põhiküsimus arendaja õigusvastases tegevuses, millele annab hinnangu kohtusü...
Aimar Altosaar: tiiger hüppas ära, paljud jäid maha
Aeg-ajalt on räägitud kahest Eestist, mille all peetakse silmas sotsiaalset ebavõrdsust ehk karavani venimist liiga pikaks, kui kasutada kadunud akadeemiku Peeter Tulviste väljendit. Seadmata kahtluse alla sotsiaalse lõhe olemasolu ühiskonnas, tuleb aga rääkida veel kahest Eestist: üks neist on s...
Asko Seeba: Eesti jääb püsima, kui majandus on avatud ja teadus au sees
Teaduse rahastamine on viimasel ajal pakkunud valusat kõneainet. Valitsus otsustas mitte tagada teaduse rahastamist ühe protsendi SKT ulatuses, nagu oli kindlalt lubatud, ning see on väga halb otsus. Miks? Püüan sellele vastata.
Lea Danilson-Järg: viljakat puhkust!
Kohe on käes jaanipäev ja algamas puhkuste aeg. Ka «Meie Eesti» läheb suvepuhkusele. Hooaja lõpus on paslik teha kokkuvõtteid, aga mõelda ka sellele, mida on oodata ees seisvalt poolaastalt.
Anu Toots: meil pole tööjõukriisi, vaid «uus normaalsus»
Eelmise nädala rahvastikukülgedel oli juttu äsja avaldatud Euroopa Komisjoni rahvastikuteemalisest raportist (PM 11.06), mis üllatas rahvastiku vananemise senisest erineva käsitlusega. Vananenud ühiskonna temaatikat avab seekord Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Anu Toots.
Kehalise kasvatuse asemele tuleb liikumisõpetus
Kolm aastat tagasi alustatud kehalise kasvatuse ainekava uuendamine on jõudmas lõpusirgele, valminud on uue ainekava eelnõu koos seletuskirjaga. Uue ainekava muutuste ning muutmise põhjuste üle vestleb Postimehega ainekava koostamise töörühma juht, Tartu ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lekt...
Ajateenijate kehalised võimed on langenud
Kehalise kasvatuse eesmärk lisaks elukestva spordiharjumuse kujundamisele on ka noorte ettevalmistus ajateenistuseks kaitseväes. Ajateenijate kehaliste võimete muutumisest viimase kümne aasta jooksul ja kaitseväe uuendatud spordikontseptsioonist annab ülevaate kaitseväe väljaõppe jaoskonna staabi...
Kas igaühel on oma aeg?
Kas ühepäevik elab lühemat aega kui grööni hai, kes umbes saja viiekümne aastaselt suguküpseks saab ja pärast veel aastat kakssada külmas meres ringi ujub?
Üleminek säästvale energeetikale ei kannata oodata
Säästva arengu asjatundjad on aastaid rääkinud ja kirjutanud vältimatust vajadusest energiapöörde järele, mis Eestis tähendab eelkõige üleminekut põlevkiviajast kestlikule, taastuvatel ressurssidel põhinevale energeetikale.
Kas metsa arengu- või maharaiumise kava?
Üks kord inimelu jooksul on võimalik tööstuslikult ehk lageraiega metsast palki võtta. Sellist metsa nimetatakse meil majandusmetsaks.
Erkki Koort: Eesti jälg Liibanonis
Kaugel lõunas asub üks riik, millega Eestil ei tundu esmapilgul kuigi suurt kokkupuudet olevat, kuid tegelikult tuleb välja üllatavalt palju seoseid.
Mida me saame õppida Liibanonilt?
Liibanon on väike riik, mis on kümneid aastaid olnud turbulentse Lähis-Ida geopoliitilises keerises. Riik piirneb põhjas ja idas Süüriaga, kus möllab juba kaheksa aastat kodusõda, lõunas aga Iisraeliga. Seal elab üle kuue miljoni inimese ja see on Eesti mõistes üle rahvastatud, sest Liibanoni pin...
Meelis Kitsing: valida on viie stsenaariumi vahel: kui võtaks võrgustatud riigi?
Eesti avalikku sektorit on reformitud hoogtöö korras tsentraliseerimise ja konsolideerimise põhimõtetest lähtuvalt. Eesmärk on avaliku sektori kulude kokkuhoid.
Aimar Altosaar: numbrite taga tuleb näha inimest
Iga inimene on oma võimete, oskuste ja nõrgemate külgedega tervik, kellel peaks alati olema koht ühiskonna sisemises töö- ja rollijaotuses. Selle teadvustamine on väikeses riigis eriti oluline.
Lennart Meri taganttorkimisest alguse saanud mõttelend
Eesti rahvaesindajatel on vedanud, et nende kõrvalmajas töötab Arenguseire Keskus. Riigikogu juurde loodud mõttekoja uuringud ja raportid peaksid olema vajalik lähtematerjal poliitikutele ja ametnikele, kellest sõltub poliitikaloome ehk meie tulevik.
Avo-Rein Tereping: mis vähendaks joomarlust – aktsiis või midagi muud?
Viimase aja aktsiisivaidlused on taas tähelepanu alla toonud küsimuse, kuidas vähendada alkoholikahjusid. Küsimus on igati asjakohane, sest juua võiks tõepoolest vähem, kui seda teeb keskmine eestlane. On muidugi tõsi, et hind mõjutab tarbimist, kuid samas mõjutab seda ka suur hulk teisi tegureid.
Euroopa Komisjoni raport rahvastiku vananemist ei karda
Euroopa Komisjon avaldas möödunud nädalal rahvastikuprognoosi stsenaariumid, milles vaadatakse Euroopa tulevikku – kui palju on siin inimesi aastaks 2060 ning millised võiksid olla nende oskused ja haridus.
Koolijuht: kõik nad on meie lapsed
Kaasav haridus on aastatega kujunenud üheks hariduse läbivaks põhimõtteks, mida toetavad arengukavad ja seadused. Tegu on olnud sügava ja põhimõttelise muutusega hariduskäsitluses, mille juurutamisega on kaasnenud niihästi põhimõttelisi kui ka praktilisi probleeme. Kaasava hariduse rakendamisest ...
Laps on tähtsam kui kaasamiskäsk
Kaasav haridus pakub erivajadustega laste peredele võimalust osaleda alushariduses ehk lasteaia tavarühmas, kuid sellest rohkem tuleks mõelda, kas erivajaduslikud lapsed tunnevad end seal ka hästi.
Hermafrodiidid ja transseksuaalid
Mitte kõik seksuaalsed organismid ei ole kindlat sugu. Hermese ja Aphrodite pojal nimega Hermaphroditus olla segastel asjaoludel olnud mõlema sugupoole tunnused ja tema auks nimetatakse tänini nii emase kui isase põhitööga toime saavaid oleseid hermafrodiitideks.
Looduskaitsekuu ärgitab iga päev märkama
Looduskaitsekuu on üleeilse keskkonnapäevaga lõpule jõudnud. Keskkonnaamet ja teised asjalised pingutasid tublisti, korraldasid matku, perepäevi ja linnulauluhommikuid.
Metsandus rebeneb neljaks
Metsanduse arengukava arutelud on jõudnud selleni, et valikud võtavad maailmavaatelisi piirjooni. Olles arengukava koostamist jälginud ja selles osalenud juba algusest saadik, jaotaksin praegused positsioonid ja väitlejad tulevikuvaatelt nelja rühma. Arengukava on paraku ainult üks.
Marschall Billingslea: Balti panku läbib ka Iraani ja Põhja-Korea must raha
Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumis terrorismi rahastamise ja finantskuritegudega võitlemise üksust juhtiv Marshall Billingslea on mees, kes võtab terroristidelt raha ära ning takistab rahapesu. Ta tuletab meelde rahapesu väljajuurimise tähtsust, hoiatades, et Eestit läbivat musta raha v...
Aimar Altosaar: digiriik ei ole vaid teistele näitamiseks
Eestis on asju, mis maailma oma suurusega hämmastavad. Üldlaulupidude ja üleilmsete koristustalgute kõrval ja kohal särab Eesti ka kui tunnustatud digiriik, mis elab paljude arvates juba tulevikus.
Sakslasest ettevõtja: Eesti on digimaailmas suur eeskuju kõigile riikidele
Christoph Huebner on aktiivne e-resident ja Eesti digiriigi saadik maailmas. Väga põhjaliku ja süsteemse inimesena uuris ta kaua e-residentsuse kõiki külgi ning otsustas, et see on kasulik nii talle kui ka teistele, kes sellega liituvad. Ta oli 15. mail Tallinnas üks ülemaailmse e-residentide ühi...
Dmitri Jegorov: digiteenuste võidukäik toob esile vananenud reeglite sobimatuse
E-residentsus on programmina juba mitu aastat vana, kuid mõni on ikka veendunud, et sel vahval ja toredal hype’il, mis on meile tuntust toonud, ei ole tulevikus kohta.
Joel Burke: Eesti on digimaailma superriik
Siin elava ameeriklasena kohtun sageli välismaalastega, kes on kuulnud midagi e-valimistest, e-residentsusest või mõnest muust Eestiga seostatud e-st. Nad küsivad sageli kahtlevalt: «On nad seal tõesti nii tasemel?»Kuigi tavaliselt ei tasu uskuda kõike, mida kusagilt loed, pean tunnistama, et pil...
Pere Sihtkapital alustas tegevust
Möödunud aasta lõpus tuli erakond Isamaa välja ettepanekuga luua Eesti Pere Sihtkapital, mis tõstaks senisest enam fookusesse perepoliitika ja rahvastikuküsimused ning tegeleks nii uuringutega kui ka pereväärtuste edendamisega. Idee faasis olnud algatusele suure summa, miljoni euro eraldamine tek...
Mare Ainsaar: lapsed kui kodanikud ja õnne allikas
Mai teisel nädalal olid Eesti pereterapeutidel külas Euroopa riikide kolleegid. Tallinnas toimus Eesti Pereteraapia Ühingu eestvedamisel üleeuroopaline konverents, mis keskendus peresuhetele ja peresisesele isolatsioonile.
Hariduse silmapiir
Kui ma kolmkümmend aasat tagasi tudengitele Marshall McLuhani globaalsest infokülast ning interneti võimalustest rääkisin, tundus see neile utoopiana. Tänapäeva lasteaialapsed käivad õhinal robootikaringis ning tõmbavad nutitelefonis alla lemmikmängude äppe.
Hariduses tuleks olla järskude muudatustega ettevaatlik
Mul on väga hea meel, et haridusstrateegiate visioonidokumentide üle on sündinud arutelu, mis selgitab ka avalikkusele erinevaid lähtekohti ja arusaamu. Ma ei kahtle, et visioonidokumentide koostajad on oma ala asjatundjad ning lähenenud meie haridusmaastiku tulevikuarengutele parimate kavatsuste...
Veel kord heaolu loovast haridusest ja individuaalsetest õpiteedest
Postimehes 20. mail ilmunud Maarja Vaino artikkel «Igal õppijal oma tee – visioon või utoopia?» sundis haridusstrateegia heaolu ja sidususe visiooni autorite nimel sulge haarama, et meie käsitluse põhimõisteid «heaolu loov haridus» ning «individuaalsed õpirajad» veel kord lahti rääkida.
Kes tahab elada halvemini kui praegu?
«See ei ole mingi lahendus!» turtsatas juhuslik möödakäija keskkonnaaktivistidele, kes hiljuti Tallinna kesklinnas kirstuga ringi kõndides inimkonda ähvardavale ökoloogilisele ja kliimakriisile tähelepanu püüdsid tõmmata.
Prantsusmaa superprokurör: ilma e-tõenditeta ei saa me terrorismile vastu
Prantsusmaa kassatsioonikohtu peaprokurör François Molins on mees, kes uuris seitsme aasta jooksul kõiki terroriakte riigis ning teenis nende lahendamise eest välja hüüdnime Superprokurör. Tema hinnangul ei ole ilma elektrooniliste tõenditeta võimalik lahendada peaaegu ühtegi kuritegu, kuid võima...
Erkki Koort: kaitsta inimesi? Kaitsta andmeid?
Eestis ei ole toimunud terroristlikke rünnakuid, kui välja arvata Interrinde 1991. aastal korraldatud plahvatused, mille käigus lasti õhku piirivalve peakorter Toompeal, Interrinde enda peakorter Lasnamäel ning president Pätsi ausammas Tahkurannas. Lõhkeaine saadi ja väljaõpe korraldati toona Pih...
Rivo Noorkõiv: tervena elatud aastaid jagub regiooniti väga erinevalt
Eestis kulus 2017. aastal tervishoiuteenustele inimese kohta keskmiselt 1154 eurot. Kõige enam kulutati haiglaravile – keskmiselt 258 eurot. Ambulatoorsetele teenustele ehk eelkõige perearstiabile kulus 152 eurot.
Ruth Kalda: omavalitsused saavad palju ära teha, et perearstiabi oleks kõigile kättesaadav
Professor Ruth Kalda nime nimetavad kõik, kui küsida, kes on kõige pädevam selgitama Eesti perearstide süsteemi arengulugu ja selle toimimise üksikasju. Lisaks õppejõutööle on Kalda ka aktiivne perearst ning aitab energiliselt kaasa meie meditsiini osalemisele rahvusvahelistes projektides, mistõt...
Diana Ingerainen: inimene on tervik, mitte kliiniliste juhtumite kogum
Tallinnas tegutseva Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen on aastaid aktiivselt seisnud perearstide töö tunnustamise ja tervishoiu parema korraldamise eest. Ta rõhutab vajadust teenindada iga inimest terviklikult, mitte neid asjatult jooksutades või kliinilisteks juhtudeks lahutades.
Aimar Altosaar: perearstid on meil head, kuid süsteem vajab üldist korraldamist
Perearstid on meie tervise teine kaitseliin, sest esimese oleme ise. Enamasti saamegi perearstidelt teada, kuidas on lood meie tervisega, kas meie esimene kaitseliin peab või tuleb juba midagi parandada. Suurema häda korral suunatakse meid kolmanda ja neljanda kaitseliini juurde, haiglatesse prot...
Ruth-Helene Melioranski: lapsed vajavad turvalist ja kaasavat keskkonda
Meid ümbritsevat keskkonda kujundavad küll spetsialistid, kuid ometi ei vasta see alati kõigi ühiskonnaliikmete, sealhulgas laste ja lapsevanemate vajadustele. Miks on nii ja mida tuleks muuta, uurisin disainerilt, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna teadurilt ja Tallinna Tehnikaülikooli õpp...
Kas Eestis on lapsesõbralik keskkond?
Väikeste laste vanemad räägivad, kuidas on linnatänavatel käruga liikuda ning kas avalik ruum arvestab mudilaste ja rüblikute huvidega.