Erametsaliidu juht Ando Eelmaa: olukord meie metsades on üldiselt hea
Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa (51) on rahul, et metsandusteemad avalikkuse silmis üha tähtsamaks muutuvad. Tema kinnitusel suudab see valdkond pea ainsa majandusharuna kliimamuutuste probleemile lahendusi pakkuda.
Aleksei Lotman: metsast ja kliimast, kopsudest kõnelemata
Keskkonnakülgede eesmärk on olla keskkonnahoiu hääleks. Siiski eeldab ajakirjanduslik lähenemine, et nagu ühes vanas anekdoodis, vaadatakse asja ühelt poolt ja teiselt poolt.
«Ma-ilm ja mõnda»: Kas maailmal on kopsud?
Ei ole, kopsud on organid ja biosfääril pole organeid. Kopsud on evolutsioneerunud varustama keerulisi aeroobseid organisme elutegevuseks vajaliku hapnikuga ning väljutama hingamise lõpp-produkte, milleks on süsihappegaas ja vesi. Ja hea on, et biosfääril kopse pole. Hoiaks jumal meid selliste lo...
Ligipääs tervishoiule ei peaks sõltuma rahakoti paksusest
2017. aastal maksid inimesed tervishoius omaosalusena ligi 360 miljonit eurot, mis teeb keskmiselt 272 eurot aastas inimese kohta. Kogu tervishoiule kulutatud 1,5 miljardist eurost moodustas see 24 protsenti, mis on tunduvalt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine, 15 protsenti. Maailma Terviseorganis...
Aimar Altosaar: eesti rahva püsikindlus sõltub meist endist
Miljonilise rahva saatus sõltub sisemisest sidususest. Eestlased on pooleteise sajandi jooksul tõestanud, et meil on see olemas, muidu poleks jõutud oma riigini ja riigina maailma edukaimate kitsasse ringi. Et see ime jätkuks, tuleb avatud maailmas veel enam tähelepanu pöörata sidusa ja kestliku ...
Luule Sakkeus: meie rahvastiku arengu tagab suurem tolerantsus ja lõimimine
Tunnustatud rahvastikuteadlane Luule Sakkeus kinnitab, et Eesti väikeseks peetud sündimus ei olegi meie peamine rahvastikuprobleem. Rahvastiku vananemise ja tervisega seonduvate probleemide uurija ütleb välja «saladuse», et üheks suurimaks mureks võib pidada ühiskonna vähest sisemist lõimitust: l...
Toivo Mängel: Põhjamaade rahvastiku areng on teistest ees
Skandinaavia riigid olid ühed esimesed, kus toimus demograafiline üleminek, mille käigus kahanes suremus ja sündimus (ning kasvas vallalisus ja lastetus). Kahe maailmasõja vahel hakkas sündimus taas suurenema (ning vallalisus ja lastetus vähenema) kõigepealt Rootsis ning levis Teise maailmasõja j...
Lõuna-Korea ja Jaapan veavad taas vägikaigast
Šveitsi sõber küsis minu käest naiivselt, miks Eesti liitus NATOga ja miks Eesti ei valinud pärast iseseisvuse taastamist Šveitsi kombel erapooletuks jäämist.
Erkki Koort: Tokyo ja Souli samps
Eesti ja Jaapani vahele jääb ainult üks riik, Eesti ja Lõuna-Korea vahele praegu veel kaks. Vastasseis kaugel Aasias tundub siit vaadates justkui mingi väike tüli üliõpilaskorporatsioonis. Ometigi pole see nii.
Vaade riigikontrolli auditile keeltekooli mätta otsast
Eelmisel nädalal leidis suurt vastukaja riigikontrolli audit, mis käsitles puudusi täiskasvanute eesti keele õppe korralduses ja rahastamises. Koolitajatena oleme auditi tulemustega suuresti nõus, kuid tahaksime jagada ka tähelepanekuid, kogemusi ja võimalikke lahendusi keeltekooli vaatenurgast.
Martin Ehala: keskeakriis keelevaldkonnas
Eesti keelepoliitika on veidi üle 30 aasta vana. Kuigi tegemist ei ole just imelapsega, võib tema senise arenguga üldjoontes rahule jääda: eesti keele oskajate hulk mitte-eestlaste hulgas on kasvanud 14 protsendilt 1989. aastal 71 protsendile 2017. aastal, kusjuures 41 protsenti valdab eesti keel...
Eksperdid: keeleõpe vajab sisulist juhtimist
Riigikontrolli audit täiskasvanute keeleõppe korraldusest ja riiklikust rahastusest tõi esile mitmeid vajakajäämisi valdkonna arendamisel. Võimalike lahenduste üle arutlevad riigikantselei strateegiabüroo nõunik Ott Karulin, Eesti keelenõukogu liige professor Birute Klaas-Lang ja Integratsiooni S...
Reovesi mere asemel metsa alla väetiseks
Veidi vähem kui aasta eest sai siinsamas käsitletud meie mere eutrofeerumist ehk liigset toitelisust ja selgus, et asi on küll läinud paremaks, kuid loorberitele puhkama jääda ei saa. Ega polegi jäädud – tööd on tehtud reovee puhastamisega ja sellest järgi jäänud sete taaskasutamine väetisena pai...
Uus fosforiidisõda tuleb üleilmne
Erru läinud fosforiidisõdalasi leiab Eestist veel hulgi, kuigi kollased särgid on mälestusesemetena kõrvale pandud. Järgmine fosforiidisõda tõotab paraku tulla üleilmne ja seal ei sõdita oletatavalt särkide, telesaadete ega lauludega, vaid mõneti sõjakama riistvaraga. Millest see murelik ennustus?
Käitumisteaduste ekspert: hästi planeeritud müksud suunavad inimesi tervislike valikuteni
Inimeste otsuseid juhivad kaks süsteemi – kiire ja aeglane mõtlemine. Kiire mõtlemine on emotsionaalne ja toimub alateadvuse tasemel. Aeglane mõtlemine seevastu on kaalutlev, kuid vajab meilt teadlikku pingutust. Igal päeval teeb inimene keskmiselt 35000 erinevat tüüpi ja kaaluga otsust, millest ...
Otsustusvõimetud inimesed ja nügiv riik
Kui poliitikud ja rahvatervisespetsialistid sekkuvad inimeste eluviisi puudutavatesse valikutesse, siis enamasti saavad nad kriitika osaliseks. Kriitikute peamine argument on, et riik ei pea olema lapsehoidja rollis meie eest valikuid tegemas. Nügimine tundub leebem, sest inimeste valikuvabadust ...
Aimar Altosaar: meil ei tasu otsida kriisi, vaid leida lahendusi
Eestlaste osakaal maailma rahvastikus on möödunud sajandi algusest neli korda vähenenud, kuna meid oli ka siis miljon, kui maailma rahvaarv oli 1,9 miljardit praeguse 7,5 miljardi asemel.
Jaak Valge: Eesti rahvastikupoliitika suundadest ja võimalikkusest
Professor Kalev Katus kirjutas 1997. aastal Eesti rahvastikuarengu probleeme käsitledes, et nende lahendus sõltub lõppkokkuvõttes sellest, «kuivõrd ja kui kiiresti ja kas üldse hakkavad riigikorralduses igat masti võimu-, partei- ja muidumeeste seas tooni andma riigimehed».
Teie andmed, palun
Ühiskonna soov andmeid koguda ning vajadus neid kasutada üha suureneb. Meie keskkond loob ühelt poolt anonüümsust ja teisalt avatust.
Turvalisuse nähtamatu taustajõud kammib andmeid
Raamatus «Factfulness» toob Hans Rosling välja, et inimene kipub instinktiivselt kõike nägema mustades toonides. Et arvude ja faktide järgi pole elu planeedil Maa olnud kunagi sedavõrd jõukas ning heal järjel kui tänapäeval. Raamatu autor väidab, et aju komme genereerida instinktiivselt kõige mus...
Martin Ehala: laps pesuveega välja
Ükskõik milline on tõde Nurkse instituudi juhtumis, kahju teadusele on juba tehtud. Kui suur see kahju on, ei ole praegu veel lõpuni selge – sõltub sellest, milliseks kujuneb ühiskondlik hinnang teadustegevusele üldisemalt.
Kuidas pakkida elus kaheksajalg korraga nelja karpi
Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse instituudi projektiaruandluse juhtumi põhjal on tehtud üldistusi, et ülikoolides käib üldine ja suuremat sorti korruptsioon, ja enne pole vaja teadusraha juurde anda, kui teadlased korraliku inimesena käituma ei hakka («Taltechi juhtum peegeldab kõrgharidusmaastiku...
Saare surm ja metsa elu
Saare surm on Lääne-Eestist üle käinud. Eks mujaltki, aga et meil on see puu levinud peamiselt maa lääneosas, on ka saaresurm siin silmaga nähtavam. Saaresurm on saarepuudel (Fraxinus) leviv haigus, mille tekitaja on kottseen Hymenoschyphus fraxineus. Nimi ei peta, nakatunud puud enamasti surevad...
Tulnukseen nakatab saarepuid surmatõppe
Augusti alguses jõudis uudistesse teade, et üle Eesti levib saarepuid ohustav seenhaigus, mille põdemise tagajärjel kuivavad puud ära. Näiteks Vastseliina piiskopilinnuses on üle 160 haigestunud puu täielikult kuivanud ja neid ootab mahavõtmine. Tegemist on invasiivse tulnukliigi järjekordsete oh...
Süsi maa peal
Kus kokku saavad süsihappegaas, vedel vesi ja päikesevalgus, seal üldjuhul lokkab elu.
Aimar Altosaar: tervist, mehed!
Liiga paljud vanad inimesed jäävad pärast töölt ära jäämist üksi ja muutuvad ühsikonna jaoks justkui nähtamatuiks. Kui naistel on sageli rohkem sotsiaalseid kohustusi ja suurem suhtlemisvõrgustik, siis mehed võivad kergemini üksi jääda ning vaikselt ja justkui nähtamatult ära kustuda. Ühsikonnas ...
Koit Meres: mida teha, et sinu vana isa võiks olla eluga rahul?
Peale tööjõuks olemis on inimene lihtsalt inimene. Lähedased peavad õppima märkama inimest, kes enam tööl ei käi, sest tema füüsilised ja vaimsed võimed võivad üksinduses kiiresti kahaneda.
Tiina Tambaum: vanade meeste kohal hõljuvad üksinduse tolmupilved
Vananedes võib inimesi tabada hulk hädasid, millest üksildus võib olla hirmsaim. Inimese aju käsitleb üksildust ohuna, samamoodi nagu nälga ja janu. Seetõttu reageerib aju üksilduse tundele ärevuse, rahutuse ja suurema haavatavusega. Kui inimesel on nälg või janu, siis teeb ta kõik võimaliku, et ...
Vanade enesetapud: tavaline või normaalne?
Kümneaastase enesetapp pälvis suvel suurt tähelepanu. Viimati tappis alaealine end Eestis 2015. aastal ning ka enne seda ei olnud sellised tragöödiad meil sagedasemad. Kümned artiklid ajakirjanduses näitasid, et nii ajakirjanikele kui ka lugejatele läks lapse enesetapp väga korda. Kuid vanade mee...
Jäta linnule laulupuu ja kalale kodujõgi
Jõekalda lagedaks raiumine rikub forellijõgesid - veetemperatuur tõuseb ja kala kaob. Keskkonnainspektsioon aga väidab, et raiumisel silma peal hoida pole võimalik.
Veekogude kaitse vajab paremat korraldust
Ilma veeta pole elu – see vana tõde, mida Kristjan Zobel tänases Ma-ilma loos meelde tuletab, kipub paljudel ikka ja jälle meelest minema. Vett oleks ju justkui palju, kuid see tõde on veidi pinnapealne. Vee ringlus biosfääris on elu alus ja nii on ka vee kaitse lahutamatult seotud terviklike öko...
Vesi maa peal
Moosese esimesest raamatust võib lugeda: «Maa oli tühi ja paljas … ja Jumala Vaim hõljus vete kohal» (1Ms 1:1-2). Tõepoolest, kui maa oli veel neitsilikult paljas, toimus vees juba midagi, mis peaks olema üpris ebatõenäoline ja mille seletamine on paljude arvates ilma looja mõistet sisse toomata ...