FOTOD | Valga-Valka ühise jaanipeoga jäi rahule isegi Raimonds Pauls
Naaberrahvaste esimene sõbralik jaaniõhtu Valkas kujunes ilusaks ja südamlikuks. Kohalik laululava oli kahe maa kaasalaulvaid liigotajaid täis, ent eestlased pidid alasti võidujooksus siiski proffessionaalidele alla vanduma.
KÜSITLUS | Kuidas elate edasi pärast jaanipäeva?
Mida tormilisemalt jaanipäeva tähistada, seda raskem on pärast igapäevaellu naasta. Kuidas teil?
Kartuliteadlane soovitab: ostke odavat ja head mullust eestimaist kartulit, mitte sissetoodud värsket, mis kallis ja tohletanud
Turu- ja kaupluselettidele on küll jõudnud katteloori all kasvatatud kohalik värske kartul, kuid selle hind on nii kõrge, et võtab hinge kinni. Välismaine varajane värske kartul on küll odavam, kuid suhteliselt kesise väljanägemisega.
Teadlaste sõnul teeb kliima põllumehe töö Eestis aina raskemaks
Eesti Maaülikoolis valminud värske analüüs kinnitab, et ilmastiku ekstreemsused on sagenenud, mis omakorda kasvatab riski, et Eesti põllumajandustootjad peavad tulevikus toime tulema senisest karmima keskkonnaga.
Jaaniööl magas suur õnnetooja Kuu kaitsvas kaisus
Üle Eesti oli jaanilõke igas paigas natuke isemoodi. Ometi leidus neile ülev ühisnimetaja: jaaniliste tegemisi valvas selges taevas kogu õhtu vältel kuu oma kasvava paunaga. Ning mitte üksi, vaid ühe heleda tähega.
Leili metsalood | Eesti külamustrid jutustavad eestlaste lugu
Jaaniaegsed Eesti külad on kaunid. Kõikjal niidetud rohuplatsid, põlispuud, lilled, kasvuhooned, kartulivaod ja kuivama pandud puuriidad. Ühe majade juurde viiva tee ääres püüab pilku seelikutriibuline postkastide alus.
VIDEO | Valmistaks rabarberikoortest paberit? Väga lihtne!
Paberit saab valmistada lisaks puidule ka vanadest T-särkidest ja teksapükstest, aga ka pilliroost ja rabarberikoortest.
KÜSITLUS | Mille poolest jääb tänavune jaaniõhtu sulle meelde?
Vali kõik sobivad variandid! Pärast vastamist näed ka teiste valikuid.
Keeruta, lennuta! Kolhoosi jaanipeost ongi järel vaid “Saaremaa valss”
Kuuekümnendate alguses valmis Eesti Televisioonis muusikaline klipp, milles Georg Ots laulab hoogsalt “Saaremaa valssi”, suitsutab kala ja lõhnava kase all jookseb neiu. Võttepaik on tänini pea samal kujul alles, kuid Saaremaaga pole sel vähimatki pistmist. Neiu on ka vahepeal ära läinud.
Ohverdamised ja jaanikahi - huvitavaid fakte jaanipäevade tähistamise traditsiooni kohta
Homme süttivad jaanilõkked kõikjal üle Eesti. Pere ja lähedased tulevad kokku, et tähistada aasta ühte maagilisemat püha - jaanipäeva. Kas tead, kuidas on jaanipäevade traditsioon ajas muutunud?
Eesti suurim kaktustekollektsioon tõuseb sõna otseses mõttes tuhast
Möödunud aasta veebruaris süttis põlema aednik Harri Poomi kasvuhoone Saare-Tõrvaaugu aiandis ja tuleroaks langes Eesti üks ainulaadsem ja suurim kaktustekogu.
Aus mäng: Saaremaal jagunesid vissitiitlid võrdselt
Veisekasvatajate igasuvised tippüritused on loomašõud ja konkursid. Hooaeg algab Saarema vissikonkursiga.
NIPINURK | Meelespea: järgi neid näpunäiteid, et jaanilõke oleks ohutu
Tihti saavad suured põlengud alguse valesti tehtud lõkkest. Et kodune jaanilõke probleemideta süttiks ja ka kustuks, jagasid Päästeameti töötajad näpunäiteid, mida lõkke tegemisel meeles pidada.
FOTOD | Läänemere-sõbraliku põllumehe konkursil osales rekordhulk mahetootjaid
Põllumehi on kujutatud aiva kui looduse, inimeste, vee ja mulla vaenlasi, hoolimatea sellest, et enamik neist tegutseb kooskõlas loodusega. Et ka tublid tähelepanu saaksid, valivad Läänemere ümber majandavad riigid juba kümmekond aastat Läänemere-sõbralikemat farmi.
Kolm head põhjust, miks tuua lõkkepuud kokku viimasel hetkel
Miks kogenud tuletegijad tänaseid toimetusi ikka homse varna jätavad?
TEST | Kuidas ilma tikkudeta tuli üles saada?
Matkajate ja sõjaväelaste varustusse kuulub tuletegemiseks nutikaid esemeid, millest mõni kulub ära ka tavalises maamajas või suvilas. Panime mõned vahendid proovile.
Tänavu on põldudel moes roosad silopallid
Eesti heinamaadele on potsatanud juba küllaltki palju roosasid silopalle, mis sümboliseerivad võitlust rinnavähiga.
Tarmo Tamm: seakatkule saavad aidata pidurit tõmmata ka matkajad ning seenelised
Juba neljandat aastat peame Eestis võitlust sigade Aafrika katkuga. Mullu suvel jõudis taud taas kolme suurde seakasvatusse. Saabumas on tänavune nakatumise kõrghooaeg.
Leili metsalood | Suvine pööripäev rähnide seltsis
Natuke värskendavat pööripäevavihma muutis metsa uuesti häälekaks. Kaks suur-kirjurähni mängisid peitust ja kui teineteist silmist kaotati, hõigati – otsi mind, olen siin!
Taimekaitsevahendiga näkku pritsitud ja mürgistuse saanud naine: mesilasi kaitstakse meil rohkem kui inimesi
Lõuna-Eestis suvitaval naisel on mure põllumehest naabriga. Nimelt kasutab see etteteatamata taimekaitsevahendeid, kuigi põld on naise suvilast kiviviske kaugusel. Möödunud reedel lendus naisele taimekaitsevahendeid näkku ja ta sai mürgistuse. Ta küsib: miks on nii, et mesilasi kaitstakse, aga in...
Lätis antakse paavsti visiidi ajaks vaba päev
Täna võttis Läti seim vastu seadusmuudatuse, mille järgi on selle aasta esmaspäev, 24. september, vaba päev, kuna siis külastab Lätit paavst Franciscus.
Põllupäevad: põuane aasta küll, aga on ka ilusaid põlde
Põllupäevad näitavad, kui suur Eesti tegelikult on. Ilmad ja põllud Eesti eri paikades erinevad kui öö ja päev. Eripalgelised on ka samad põllud kolm nädalat hiljem.
Püügiaruannete esitamata jätmisel uut kalastuskaarti ei saa
Keskkonnaministeerium tuletab kalastuskaardi alusel kalapüüdjatele meelde, et püügi kohta tuleb esitada aruanne. Kuni see on tegemata, uut kalastuskaarti ei saa.
Parem hammas verel kui suu vesine!
KIIKSE * LOOSUNG * KUKALT SÜGAV MÕTE * TÕSI TAGA * PILKEID * ANEKDOOT * KARIKATUUR
Kadunud on peamine eesmärk
TUTTAV TUNNE * PANIN TÄHELE * SÜGAV MÕTE
Meie ja muud loomad: kuidas me läbi saame?
Eestimaad asustab vähemalt 30 000 loomaliiki. Ühed meile meeldivad, teised aga mitte. Miks see nii on?
KOLUMN: Nähtamatu tooniandja
On laisk päikesesäras sillerdav hilissuvine laupäevahommik Londoni kesklinnas. Kesknädalal siinsete büroohoonete vahel sagivate pangatöötajate asemel loivavad Baker Streetil hoopis kuuma- ja osturallirabanduse äärel olevad turistid läbisegi juba tuttavate kohalike nägudega.
Telesoovitused
Pühendatud Luciano Pavarottile * President Abraham Lincolni dilemma * Kalapoeg Nemo
SÕNA SEKKA: Loodus tekitab stressi
Tänases Maalehes kõneleb teadlane sellest, et linnaloodus mõjub inimese tervisele hästi. Maainimesele võib aga loodus hoopiski halvasti mõjuda.
OMG, jälle GMO!
SERGEI KRAANA: Tasuta bussisõit solvab jäneseid * NITŠEVOOD * PAETISME * MUST HUUMOR * LOOSUNG * KARIKATUUR
“Islandi taluköök” taas ekraanil
Esmaspäeval, 25. juunil kell 19.15 jõuab taas ETV ekraanile Islandi saatesarja “Islandi taluköök” esimene hooaeg – kokku kaheksa osa.
ILOPANGO: Liivlased ja teised lõunanaabrid
Läti Henrikul elasid eestlastest lõunas Liivi lahe rannas Lyvones. Nad koondusid Salatsi, Koiva ja Väina jõele ning kutsusid ennast roužiks (rahvas).
Tootmiskeskne maailm kukub kokku. Tönk, tönk...
“Puhast juhuslikkust ei ole olemas,” ütleb kultuuriteoreetik Anzori Barkalaja Klassikaraadios. On üsna iseloomulik ja loomulik, et need tõsisemad jutud meie ühiskonnas toimuvast sünnivad kultuuriruumis.
Mida teete, et jaanitulest tulekahju ei saaks?
KÜLAVAHEKÜSITLUSÜle Eesti on pikemat aega püsinud suur tuleohu aeg, õnneks jaanitule tegemist ära pole keelatud
Seekordne jaaniõhtu tõotab pea kõikjal tulla kuiv ja sääsevaene
Kui jaanilaupäeval võib siin-seal sabistada nõrka vihma, siis õhtul peaks enamasti igal pool ilma vihmavarju või keebita hakkama saama.
Alkohol on mürk ka väikeses koguses
Hoolimata sellest, et alkoholi tervistkahjustavast toimest räägitakse-kirjutatakse palju, ei näita vägijookide liigpruukimine vaibumise märke.
Riho Sibul: lindude pesitsemise ajal peaks raiumine olema keelatud. Sellest puidust saab ainult peldikupaberit
Kontserdil Kumu auditooriumis laulab ta oma uue loo, kus Vladislav Koržetsi luuleread: “Kel isandat pole, ei isandat orja / ja mida ei tea, seda kaua ei varja.” Tundub, et just see iseloomustab 26. juunil kuuekümneaastaseks saavat Riho Sibulat.
Avatud valitsemine kipub Eestis sumbuma paberitesse
Laia avalikkuse osalus valitsemisotsuste tegemises on Eestis saanud vormitäiteks, leiab asja uurinud Tartu Ülikooli teadur Kristiina Tõnnisson.
Kuue filmiõhtuga selgub Pärnu festivali vaatajate lemmik
Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja teadusfilmide konkurss toimub seekord 25. juunist kuni 8. juulini. Võitja selgitamisel saavad sõna sekka öelda ka televaatajad.
JUHTKIRI: Otsustamise okkalised rajad
Raske hinnata, kui populaarne võiks praegu Eestis olla BBC teleseriaal “Jah, härra minister”, mille stsenaariumi põhjal on kirjutatud ka raamat.
LUGEMISELAMUS: Vastupanu või hoopis hullus?
Lätlanna Nora Ikstena kirjutab nii, et eestlanegi tunneb, kui vastik oli maik, mille jättis meie hinge okupatsioon – seda eriti nüüd, küürutamata tagasi vaadates.
Suur uuring: rohealade lähedus on linnas inimeste tervisele kriitilise tähtsusega
Rohealad on saanud inimeste tervisele ülioluliseks – vaid veerand tundi pargis või linnametsas istumist mõjub lõõgastavalt ja parandab enesetunnet, tõdeb Soome Loodusvarade Instituudi teadur Ann Ojala.
Raul Rosenberg: väide, et Mart Laar laskis põllumajanduse põhja, ei vasta tõele
Veerandsajandat sünnipäeva tähistav Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on oma tegevusaastate jooksul suu­na­nud maamajanduslike ette­võtmiste arendamiseks kokku ligi miljard eurot.
Väikeküla ettevõte kavatseb rajada esimest korda Eestis lõhkematerjalitehase
Kaitsetööstusettevõte Eesti Arsenal on hoolega uurinud võimalusi rajada tehas, mis toodaks miine, granaate ja muid kaitseotstarbelisi lõhkematerjale. Vastne seadusemuudatus annab selleks võimaluse.
Muld on kui tuhkatriinu, keda keegi ei kaitse
Kui erosiooni takistamiseks midagi ette ei võeta, kaob aastaks 2050 maailmas kasutusest 1,5 miljonit ruutkilomeetrit maad, mis on sama suur maa-ala kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania kokku.
Jõudluskontroll aitab aretada paremaid lihaveiseid
Kui Eesti on saanud alati hiilata oma piimaveiste jõudluskontrolli traditsiooni ning heade tulemustega, siis esimesed lihaveiste jõudluskontrolli tulemused avaldas Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS aastal 2006.
Siloteoks on palju tehnilisi võimalusi
Silotegemiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat varianti. Väiksemad piima­karja­kasvatajad eelistavad rullisilo, suuremad tranšeesilo. Mõlemal on oma eelised ja kumbki vajab eri masinaid.
“Ehh, Uhhuduur” – algab viies tuur
Hannes Hanso, Priit Kuusk, Mart Kuusk, Liivo Niglas, Tanel Rütman ja Kristjan Prii stardivad 22. juunil “Uhhuduuri” uuele retkele, et lähemale jõuda oma eesmärgile teha maakerale jalgratastel katkematu tiir peale.
Eesti lihaveisekasvatajad ületasid mäekõrguselt Euroopa ootused
Kui vanasti olid karjamaal punased ja mustakirjud piimalehmad, siis praegu neid väljas enam ei näe. Selle asemel jalutavad seal valgepäised, pikakarvalised, suured valged või mustad isendid – lihaveised.
Kiviõli unised rebased löövad laineid maailma mainekates moeajakirjades
Enamiku eestlaste jaoks nn mustas augus Kiviõlis töötab pisike, värske tee ja küpsiste lõhnaga täidetud õmblusstuudio, kus valmistatakse imearmsaid lasteriideid, mis on kuulsad üle Euroopa.