Eesti-Läti nutilahendus võimaldab metsa seisukorda kaugelt hinnata
Eesti-Läti koostööprojekti tulemusena valminud uus metsade majandamise tarkvara ForestMan lubab kasu nii erametsa omanikele, kes soovivad teada, kus täpselt nende maaomandi piirid kulgevad, kui ka mitmesugustele ettevõtetele, mis tegelevad metsaga. Metsaandmeid saab veebirakenduse abil otsida nii...
Uus aretuskeskus aitab luua tuleviku ilmastikuoludesse sobivaid viljasorte
Kolmapäeval, 18. septembril avati Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus. Aretuskeskuses on koos kõik vajalikud ruumid suvinisu-, talinisu-, odra-, kaera- ja rukkisortide aretamiseks.
Põllumehed tuletavad valitsusele kevadel antud lubadusi meelde
Põllumehed tuletavad käimasolevate eelarvekõneluste valguses valitsuskoalitsioonile meelde, et üleminekutoetustel on jätkuvalt oluline roll Eesti toidutootmise konkurentsivõime kindlustamisel.
Sibulatee festivalil müüdi Peipsi sibul peaaegu läbi
Nädalavahetusel Peip­si ääres neljandat korda peetud Sibulatee puhvetite päev oli korraldaja hinnangul seni edukaim, sest rahvast jagus ja Peipsi sibul sai peaaegu otsa. Ürituseks küpsetatud sibulapirukad lõppesid puhvetites valdavalt juba keskpäevaks.
Tänavune hea viljasaak aitab klattida vanad võlad
Tänavust aastat teraviljasektoris võib kindlasti pidada keskmisest soodsamaks ja mitme arvamuse kohaselt võib nii eraldi võetuna teraviljasaak kui ka teravilja-, kaunvilja- ja rapsisaak kokku kujuneda suuremaks, kui oli 2015. aasta rekordsaak.
Selle aasta lemmikõun on ‘Krista’
Aianduskeskuses Hansaplant valiti läinud laupäeval juba kolmeteistkümnendat korda lemmikõuna. Teist aastat järjest kuulus klientide eelistus sügisõunale ‘Krista’, teisele kohale tuli sügisõun ‘Melba’ ning kolmanda koha võitis suviõun ‘Kasper’.
Vana-Võromaa maitsete aasta täiendab toidukuud
Kui september on Eesti toidu kuu, siis maikuust on käimas Vana-Võromaa maitsete aasta.Eesti toidupiirkonna tiitlit kannab tänavu Vana-Võromaa. Võrumaa talupidajate liidu toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch ütles, et Vana-Võromaa maitsete aasta on seni läinud hästi.
Toitainepuudus ohustab talivilja talvekindlust
Esimesed taliviljakülvid on juba tehtud ja varsti hakkab vili võrsuma. Et taimed ei jääks toitainepuudusesse ja elaksid talve kenasti üle, tuleb tegutseda juba sügisel.
Minutiga kümnetuhandeline kahju rapsipõllul
"Häving! Minutiline rahepuhang lõi kümnete tuhandete eest suvirapsi põllule maha.” Sellise postituse tegi Järvamaa põllumees laupäeval sotsiaalmeedias.
Tark metsaomanik tegutseb ka sügisel
Kui aiatööd sügisel tehtud saavad, ei tasu unarusse jätta oma metsamaad, sest ka mets vajab hoolt. Kui kevadel mets istutamata jäi, siis nüüd on viimane aeg seda teha.
Eesti taotleb sõirale geograafilist tähist
Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm esitas Maaeluministeeriumile uuendatud taotluse kaitstud geograafilise tähise taotlemiseks nimetusele „sõir”.
Eesti metsa pindala kasvab
Ehkki raadamise, linnastumise ja kliimamuutuste mõjul väheneb metsade pindala mitmel pool maailmas, on Euroopas suundumus vastupidine. Eestis on viimase 25 aasta jooksul metsasus kasvanud kahe meie suurema saare, Saaremaa ja Hiiumaa pindala võrra.
Olustverest leiab ideid hoidiste purki panekuks
Tõenäoliselt pole kaugel aeg, kui parima hoidise tiitli võib endale napsata kõige tavalisem maasika- või õunamoos, sest viimased aastad on Olustvere hoidisemessil esitlemiseks purki pandu ikka keerukamaks ja põnevamaks muutunud, nii et tavalisest ühe vilja keedisest on saanud vaat et haruldus.
Pässiku kasvatamine paneb kasepuu raha teenima
Kui augusti lõpus Chaga Health OÜ Tõrva linnas oma eliksiiritehase avas, sai ühes sellega kasesallu kasvama pandud tolle imerohu peamist toormaterjali.
Kuidas kütta mugavalt ja soodsalt?
Kütteperiood kogub hoogu. Kaugkütte korral pole justkui küsimust – tasud arveid ja tuba on soe. Kui kaugkütet pole, on kodu või muude ruumide kütmisel valikut omajagu. Mõistagi on vanasse ahiküttega elamusse ajakohase küttesüsteemi rajamine keerukam ja kulukam kui näiteks alles valmivasse hooness...
Kuidas metsa­vahendajad kliente püüavad
Metsaomaniku telefon heliseb ja soliidsena kõlava firma esindaja ütleb, et on just lähikonnas metsas tööl ja vaatas, et omaniku metsas pole ammu töid tehtud, mets on väga halvas seisus ja seetõttu oleks kiiresti vaja midagi ette võtta.See on üks levinud viis, kuidas metsa kokku ostvad vahendusfir...
Liigne väetamine on ohtlik nii taimele kui keskkonnale
Väetamine on oluline nii põllumehele kui ka aiapidajale, kuid et see eesmärki täidaks, tuleb seda teha mõistlikult. Põllumajanduses on väetamise seis nii hea, et Eesti on Läänemere ääres kõige keskkonnasäästlikum riik, koduaedades kiputakse aga teadmatusest norme ületama. Maa Elu küsimustele vast...
Lähiajal suureneb öökülma oht
Nädala eest valitsenud südasuvine palavus asendus nädala vältel tuulise, märksa jahedama ja praegusele ajale vastava ilmastikuga. Aastaajavahetust saatsid nii tugev tuul, äike kui ka rahe (olenevalt päevast). Jahenemine jätkub: põhjakaartest saabub jäine õhumass, nii et ilm on tõeliselt kõle ja j...
Metsatehnika on tänapäeval võimas ja peenelt häälestatud
Kuna tänapäeval eeldavad metsa ülestöötavad ettevõtted tehnikalt suurt tootlikkust, siis kipuvad kõige moodsamad ja täiuslikumad metsamasinad olema ka üha võimsamad.
Sügisel tasub seemneid koguda
Isegi kõige looduslähedasem aed ei ole elujõuline, kui see saab igal aastal „uue alguse” poest ostetud seemnetest. Iseenesest ei ole selles ju midagi halba, kui poest või internetikataloogist seemneid osta, aga kaugelt riikidest meile saabunud seemned ei ole ju aretatud või kasvatatud Eesti ilmas...
Lusitaania teeteost on saanud aiaomanike õudusunenägu
Tartu külje all Tüki külas elav Nella Noorhani võttis sel suvel taskulambi ühte, ämbri teise kätte ja läks õhtuhämaruses aeda lusitaania teetigusid korjama ning luges saagiks kokku üle tuhande teo, järgmisel päeval korjas mitusada lisaks.
Eesti on muutumas Lääne-Euroopa raskeveokite romulaks
Esmaspäeval Tallinnas rohekütuste edendamiseks toimunud töötoas nentisid valdkonna eksperdid, et piiranguid kehtestamata liiguvad vanad madala heitmestandardiga raskeveokid Lääne-Euroopast sealsete tugevate kasutuspiirangute tõttu üha enam Eesti suunas.
Osale eksperimendis: kümmekond taime ootavad eestikeelset nime
Et kõikidel Tartu Ülikooli botaanikaaias kasvavatel taimedel ei ole eestikeelseid nimesid, on külastajatel võimalik kümnekonnale sellisele liigile ise nimi anda. Ettepanekuid oodatakse 13.–27. septembrini.
13 riigi koolinoored võistlevad kündmises
Laupäeval, 21. septembril toimub Olustveres taas rahvusvaheline koolinoorte künnivõistlus. Sellel aastal on osalejaid lisaks Eestile veel 12 riigist.
Teadlaste uuring: intensiivsemalt seovad õhust süsinikku noored ja keskealised metsad
Maaülikooli teadlased viisid Eesti metsades läbi uuringu, millest selgus, et intensiivsemalt seovad õhust süsinikku noored ja keskealised puistud, samal ajal, kui vanemad metsad muutuvad süsiniku allikateks, mistõttu mängib metsade kestlik majandamine kliima osas väga olulist rolli.
Toetust saab taotleda ka rändkaupluse avamiseks
e-PRIAs algas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuste taotluste vastuvõtt.
Eesti võistlushobuseid hoiti Luhamaa piiripunktis üle kümne tunni kinni
Pitsati vale asukoht veterinaarsertifikaadil jättis kolm ratsasportlast koos hobustega Luhamaa piiripunkti mitmeteks tundideks lõksu. Kui inimene saab üle kümnetunnise ootamisega hakkama, siis hobustele võib kitsas furgoonis kinniolek fataalselt lõppeda.
Maamaksu saab tasuda e-arvega
Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab meelde, et 1. oktoobril on maamaksu tasumise tähtaeg ning e-MTAs valmis uuendus, mis võimaldab tellida maamaksunõuete tasumiseks e-arve.
Keskkonnakomisjon arutas, kas jätta lageraied ajalukku
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed arutasid oma eilsel istungil rahvaalgatuslikku pöördumist „Lageraied ajalukku“.
Riigikogu keskkonnakomisjon tutvub põllumajanduse köögipoolega
Täna külastab Riigikogu keskkonnakomisjon Harjumaal tegutsevat teraviljakasvatusettevõtet Crocus OÜ-d, mida juhib põllumajandusettevõtja ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Andres Oopkaup. Külaskäigu kavas on riigikogulastele tutvustada põllumajanduse köögipoolt ja arutleda keskkon...
Lõuna-Eestis müüakse maju algsest pakkumishinnast pea poole odavamalt
Kinnisvara24.ee statistika järgi on suurim erinevus kinnisvarakuulutuste pakkumise ja reaalse tehinguhinna vahel Lõuna-Eesti maakondades – näiteks Valgamaal müüakse maju algsest pakkumishinnast keskmiselt pea 45% odavamalt.
ELF vastuseks metsndussektorile: raiemahte tuleb vähendada
Eestimaa Looduse Fond tervitab metsandussektori tänast toetusavaldust algatusele “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, kuid tuletab meelde sellest eesmärgist tulenevat vajadust vähendada märgatavalt Eesti raiemahte.
Homme selgub eestlaste lemmikõunasort
Laupäeval kell 11–15 toimub aianduskeskuses Hansaplant suur viljapuude ja marjapõõsaste perepäev, mille raames valitakse juba kolmeteistkümnendat korda eestimaalaste lemmikõun.
Noortaluniku toetust taotlevad 149 noort ettevõtjat 5,9 miljoni euro ulatuses
Eile lõppes põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor, kuhu esitas taotluse 149 noortalunikku. Taotluste kogusumma oli 5 877 175 eurot. Eelarve võimaldab toetusteks määrata 5 miljonit eurot.
Põllumeeste avalik pöördumine: limiitide kehtestamine pärsib konkurentsivõimet
Põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid täna valitsuserakondade juhtidele Jüri Ratasele, Helir-Valdor Seederile ja Mart Helmele avaliku pöördumise, milles väljendatakse sügavat muret seoses kavatsustega muuta põllumajandusliku otstarbega erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piiranguid ja...
Pihlakas on väge täis
Punaseid õunvilju (mida ekslikult marjadeks kutsutakse) tulvil pihlapuid nähes on arvatavasti esimene mõte: kooliaeg on varsti käes! Eks ta nii ole ka. Aga pihlakaga on ended kogu aeg kaasas käinud.
Vilja tuleb nii palju, et ei jõua ära vedada
Viimati nägid põllumehed nii head viljasaaki 2015. aastal. Võrreldes selle ajaga on tehnikapark paranenud ja koristamistempo kiirem, mistõttu annavad kitsaskohad, nagu vedajate puudus ja seisakud sadamas, nüüd eriti valusalt tunda.
Kohalik kalur väärindab Võrtsjärve kala
Võrtsjärve põhjakaldal Vaibla külas Viinakingu talus peavad Uuno ja Astrid Piir väikest kalatööstust, kus nad väärindavad enda püütud kala. Sortimendis on aukohal angerjas, keda tutvustatakse kui Võrtsjärve toidupiirkonna ühte komponenti ja maitseelamust.
Künnimeister: Nalja sai Ameerikas palju, kuigi koht selleks polnud õige
Tänavustelt künni maailmameistrivõistlustelt said eestlased tulemuse kirja tänu huumorimeelele ja kannatlikkusele, sest renditehnika polnud pooltki see, millega nad kündma on harjunud.
Sangastes külvati rukist vanu traditsioone järgides
Valgamaal Sangastes külvati peatse juubeliaasta eel ühele põllulapile käsitsi Eesti kuulsaimat rukkisorti. Eesti Rukki Seltsi eestvedamisel eelmisel reedel Valgamaal Otepää vallas korraldatud käsitsi külvamine juhatas sisse juubeliaasta. Nimelt tähistatakse järgmisel aastal talirukkisordi ‘Sangas...
Viinamarjakasvatajatel on kibekiire saagikoristusaeg
Eesti ühed pühendunuimad viinamarjakasvatajad on Lija ja Jüri Kaska, kelle Võrumaal Liiva külas asuvas Pruuli-Kaska talus kasvab üle paarisaja viinamarjasordi.
Kui töö hakkab hobi segama, tuleb hobist teha töö
Pärnumaal Kabristes asuva Kantsi talu varasemasse eluhoonesse sisse seatud töökoja akendest avaneb vaade Pärnu lahele. Ühes ruumis teeb peremees Vahur Kaelep puutööd, teises perenaine Siiri Sankovski keraamikat, kolmandas restaureerivad mõlemad vana ja väärtuslikku täispuidust mööblit.
Ülihead köögiviljasaagid jätavad suure osa toodangust põllule
Köögiviljakasvatajad kinnitavad, et tänavune porgandi-kapsa-peediaasta tuleb hea. See ei tähenda aga edukat aastat tootjatele, vaid pigem head aastat tarbijatele, sest suur saak langetab hindu. Osa köögiviljast jääb ületootmise tõttu põllule, Ukraina tööjõuta jääksid aga kapsad üldse koristamata.
Toetusmiljonid lükkavad Karksi-Nuia puidutööstusele uue hoo sisse
Viljandimaal Karksi-Nuias aastast 1995 tegutsev AS Textuur loodab peagi kasutusele võetava uudse tehnoloogia abil puitu senisest paremini väärindades kindlustada ettevõtte toodangule püsiva turu ja maksta oma rohkem kui 130 töötajale konkurentsivõimelist palka.
Hea saak sõltub piirkonnast
Tänavune viinamarjasaak teeb kasvatajatele rõõmu, kuid mitte igas Eesti piirkonnas. Kuigi mullune soe suvi lõi tänavuse hea viinamarjasaagi eeldused, tegi maikuine öökülm Lõuna-Eestis oma töö.
Angerjamaimud tulevad lennukiga
Angerjas on tuntud selle poolest, et kõik isendid lähevad kudema Atlandi ookeani Sargasso merre. See on üheotsapilet, sest sealt tulevad Golfi hoovuse toel Euroopasse tagasi juba nende järglased, kes otsivad elutsemiseks mageda veega jõgesid ja järvesid. Aga Võrtsjärve nad ei jõua, sest Narva Ele...
Abruka ilves näitas end kaameras
Suve hakul jõudsid meediasse teated, et talvega on Abruka saarele ilmunud ilves, kes seal aeg-ajalt pahandust ning kohalikes elanikes võõristust tekitab. Kuna suur metsakiisu on üldjuhul küllaltki inimpelglik, kuid seejuures võimekas kiskja, oli loomulik, et ta saare elanikele muret valmistas.
Kanatiivad on parim meetoit
„Ikka on veidi uhke tunne, aga kas see just üldse parim meetoit on...” jäi oma rõõmu väljanäitamisega tagasihoidlikuks Kitzbergi gümnaasiumi kokatädi Viiri Vilgats, kelle mesised tšilli-kanatiivad kuulutati läinud nädalavahetusel Karksi-Nuias toimunud meefestivalil parimaks meeroaks.
Osa kapsast jääb põllule, sest muidu kukuks hind liiga alla
Tänavu kasvas meie põldudel sedavõrd rikkalik köögiviljasaak, et suurtootjad jätavad mingi osa sellest koristamata, sest muidu läheks toodete müügihind veelgi rohkem alla.
Vanast sigalast tuleb nüüd 200 kilomeetrit mikrotorusid päevas
Aastakümneid Lõiuse külas tühjana seisnud sigalahooned said uue hingamise, kui Eestis ainulaadne plastist mikrotorude valmistamise ettevõte Höhle OÜ avas täna Raplamaal oma uue tehase. Tehas toodab üle 200 kilomeetrit mikrotorusid ööpäevas, mis lähevad nii koduturule kui 12 Euroopa riiki. Tehase ...