Siberi teadlased nõuavad Putinilt Siberisse tõelise Silicon Taiga rajamist
Vene Teaduste Akadeemia Siberi osakonna juhataja esitas president Putinile ambitsioonika plaani rajada Vene Kaug-Itta Ränioru analoog Ränitaiga, kirjutab Siberian Times.
Üllatav leiutis: rapsiõli ja väävli segu on parim abivahend naftareostusega võitlemiseks
Segu rapsõlist ning keemiatööstuses jääkainena tekkinud väävlist seob ülimalt tõhusalt naftat. Kumbki koostisaine on hüdrofoobne ning muudab toornafta või diisliga kokkupuutel selle želeelaadseks, mida on leidurite sõnul tunduvalt lihtsam kokku koguda kui saasteainete töötlemata vorme, vahendab T...
OTSE kell 15:00: Kes päästaks meid kilekottide rünnaku käest?
Postimees teeb otseülekande keskkonnahoiuteemaliselt arutelult.
Täna ajaloos 19.04: Ameerikat raputas võikaim siseriiklik terrorirünnak
19. aprillil 1995. aastal korraldasid USA valitsusvastased äärmuslased Oklahoma Citys pommirünnaku, milles hukkus 168 inimest.
Eestlased KGB välisluures: kuidas kaks eestlasest agenti Läänes sisse kukkusid
Postimees avaldab kolmanda ja neljanda loo Nõukogude Liidu kasuks KGB välisluures töötanud eesti agentidest.
Kagu-Aasias on ahvide haigus hakanud inimestele levima, põhjuseks peetakse metsaraiet
Malaisias, metsase Borneo saare keskosas, avastati inimpatsientidelt harilikult makaake nakatav maalariavorm. Paanikaks veel põhjust pole, vahendab Nature, aga tulevikus võivad ahve vaevavad malaariatüübid inimesi veelgi nakatada.
Maale sadas kadunud planeedist pärinev teemantidest tulvil meteoriit
Kümme aastat tagasi taevast alla sadanud teemantidest koosnev taevakivi pidi pärinema mõnest varase Päikesesüsteemi tänaseks kadunud planeedist, kirjutab BBC.
NASA teadlane: esimene inimene Marsil olgu naine
Kuigi Valentina Tereškova kosmoselennust on möödas 55 aastat pole seni ühelgi taevakehal astunud naise jalg. Tosin inimest on küll Kuul kõndinud, kuid nad kõik on mehed. NASA teadlase Allison McIntyre'i meelest peaks soolise tasakaalu saavutamiseks esimene inimene Marsil olema naine, vahendab BBC.
Teadlane: fosfori saamiseks võiks kasutada veekogude fosfori ringmajandamist
Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul peaks uurima, kuidas veekogude liigset fosforit ringmajandada, et seda kasutada põllumajanduses väetisena, kirjutab ERR Novaator.
Siberis avastati puukentsefaliidi viiruse uus ja ainulaadne tüvi
Teadaolevate puugihaiguse tüvede katalogiseerimise käigus leiti geneetiliselt erinev viiruse variant, mille võib liigitada koguni uueks alatüübiks, teatas Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakond.
Londoni veinikeldrist leiti romantilise poeedi Samuel Taylor Coleridge’i maised jäänused
Eluajal veini- ning oopiumimaia romantilise poeedi Samuel Taylor Coleridge'i säilmed leiti ajaloo irooniale kohaselt veinikeldrist. 1960-ndatel aastatel sinna ümber maetud Coleridge'i ning tema lähedaste puusärgid avastati kinni müüritud vanast keldrist ehitustööde käigus, vahendab The Guardian.
Täna ajaloos 18.04: algab Euroopa ühendamine ühtsesse liitu
1951. aasta 18. aprillil asutati Pariisis välja Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mille järglases Euroopa liidus elame ka meie täna.
Eksoplaneetide otsija stardib hilinemisega
Ööl vastu eilset edasi lükatud uue NASA kosmoseteleskoobi TESS õhkutõus peaks toimuma täna öösel. Sellest loodetakse uut ajastut maavälise elu otsingutel pärast tehniliste rikete tõttu osaliselt nurjunud Kepleri kosmoseobservatooriumi missiooni.
Läbimurre: teadlased kasvatasid tüvirakkudest kõhrkoe
Tüvirakkude uurimine liigub pikkade sammudega tuleviku poole. Võttes aluseks täiskasvanud inimese luuüdist leitud tüvirakud suutsid Baseli ülikooli teadlased neid stimuleerida arenema kõhreks, sarnaselt loomulikule protsessile mis toimub luumurru korral.
Otse: TÜ veebiseminar seletab milles seisneb nutisõltuvus
Täna kelll 16.00 toimub järjekordne TÜ digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse veebiseminar, mis sel korral on pühendatud nutisõltuvuse teemale.
TTÜ aasta parim teadusartikkel leiab närvihaigustele ravi
TTÜ 2017. aasta parima teadusartikli tiitliga loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnas tunnustati keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlaste Mari Sepa ja Tõnis Timmuski eestvõttel publitseeritud teadusartikkel. Töö keskseks tulemuseks on avastus, et TCF4 transkriptsiooniteguri toimimist ...
Teadlased avastasid õnnekombel plastikut lagundava ensüümi
2016. aastal avastati Jaapani prügilas ainulaadne bakter, mis lõhustab plastikut, täpsemalt polüetüleeni, hämmastava tõhususega. Uurides selle bakteri ainevahetust suutsid teadlased eraldada plastikut hävitava ensüümi. Otsides vastust ensüümi päritolu küsimusele tõstsid teadlased kogemata selle e...
Eestlased KGB välisluures: Tallinna kaupmehe pojast sai salaagent Iisraelis
Postimees avaldab teise loo Nõukogude Liidu kasuks KGB välisluures töötanud eesti agentidest.
Täna ajaloos 17.04: võimule tuli kommunistlik režiim, mis tappis üle miljoni inimese
Punaste khmeeride võimul olemise perioodi Kambodža ajaloos on nimetatud surmaväljade ajastuks, sest tapeti igaüks, kes julges mõne ettevaatamatu märkuse teha.
Maguskartuli genoomis peituvad polüneeslaste ajaloo saladused
Kui maadeavastaja James Cooki juhitud ekspeditsiooni liikmed 18. sajandi lõpus esimeste eurooplastena Polüneesiasse jõudsid siis leidsid nad lisaks maa pärisperemeestele eest ka maguskartulid, taimed mida oli seni vaid Ameerika mandril nähtud. Üks Cooki ekspeditsiooni võetud proov säilib kuivatat...
Kanadast leitud salajärved võivad heita valgust maavälisele elule
Mandriliustikkesse peitunud veekogud on vägagi sarnased nendega, mis arvatakse peituvat Jupiteri kuu Europa jääkihi sees, kirjutab BBC.
Uuring: põllumaade aluses põhjavees ületavad taimemürgid lubatu piiri
Värskest keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgub, et Eestis ületab intensiivse põllumajandustegevusega aladel taimekaitsevahendite sisaldus pinna- ja põhjavees sageli piirnorme, kirjutab ERR Novaatori.
Kuidas KGB väliseestlaste tagant luuras: mainekas teadlane ja aktivist oli Nõukogude agent
Postimees avaldab esimese loo Nõukogude Liidu kasuks KGB välisluures töötanud eesti agentidest.
Kuidas muinaseestlased märkmeid tegid, kuigi nad kirjutada ei osanud?
Kindel on see, et enamik muinasaja inimestest olid kirjaoskamatud. Päriselt ei saa aga sugugi välistada, et üksikuid kirjaoskajaid leidus siiski ka Eestis juba enne ristiusustamist, kirjutab teadur Marika Mägi ERR Novaatoris.
Londonis sõlmitud laevanduskokkulepe eesmärk on kasvuhoonegaase poole võrra vähendada
Üleilmne laevandus paiskab atmosfääri umbes sama palju kasvuhoonegaase kui Saksamaa ning kui seda transpordiharu käsitleda riigina, siis oleks ta maailmas kuuendal kohal nende ainete eritajana. Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (Inernational Maritime Organization ehk IMO) võttis Londonis vast...
Täna ajaloos 16.04: sündis tummfilmi ajastu suurim staar Charlie Chaplin
1889 – Londonis sündis inglise filminäitleja ja režissöör Charles Spencer «Charlie» Chaplin
Aeglasem hoovus toob krõbeda talvekülma
Põhjapooluse-lähedaste merevete soojenemine ja Gröönimaa jääkilbi sulamine aeglustab üleilmset merevee ringet. Eestile võib see tähendada kliima jahenemist.
Täna ajaloos 15.04: politseinike saamatuse pärast hukkus pea sada jalgpallifänni
1989 – Suurbritannias Sheffieldis toimus Hillsborough' staadioni katastroof: tunglemises hukkus 96 inimest.
Postimehe kajakakaamera: vaata, kuidas kulgeb linnastunud kalakajakate Jaani ja Hilda kevadine armulugu
Aastaid Postimehe toimetuse akna taga pesa teinud kalakajaka paar on taas eelmise aasta haudepaika üles turgutamas. Postimehe otsepildi vahendusel saab jälgida, kuidas kulgeb linnakajakate kevad.
Suur graafiline ülevaade: miks tulid Eesti teadlased tänavale meelt avaldama?
Tänavatele meelt avaldama tulnud teadlased tahavad juhtida tähelepanu teaduse kui ühe Eesti riigi suurema eduloo väärtusele, alarahastatusele ning riigi lubaduste täitmata jätmistele.
Täna ajaloos 14.04: orjandusmeelne näitleja tappis USA presidendi
1865 – näitleja John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA president Abraham Lincolni, kes suri järgmisel hommikul.
Teadusvideo: rabapistrik teeb osavaima lennu just kõige kiirematel sööstudel
Rabapistrik on kõige kiirem kütt maailmas. Pikeerides suudab ta kiirus tõusta üle 300 kilomeetri tunnis ning tippkiirusteks on mõõdetud ligi 360 kilomeetrit tunnis. Kuidas see loomariigi äärmussportlane suudab säärastel kiirustel manööverdada on bioloogidele pikalt segaseks jäänud.
Galerii: rahvarinde endised liikmed tähistasid 30 aasta möödumist suure töö algusest
Täna möödub 30 aastat telesaatest «Mõtleme veel», kus pandi alus Eestimaa Rahvarinde sünnile. Sel puhul toimus Tallinnas Jaan Poska majas kell 15.00 koosviibimine, kus asjaosalised toonaseid aegu meenutasid.
Täna ajaloos 13.04: Eesti ja Läti vahel algas Räimesõda
1995 – Läti ja Eesti vaheline kalapüügialade ja merepiiri teemaline konflikt eskaleerus ning asjasse sekkusid relvastatud laevad.
Eesti teadlased kirjeldavad, kuidas leidsid Karjala kividest elu tekke saladusi
Ligi kolme kilomeetri sügavusele mattunud settekivimite analüüs aitab kirjeldada kunagisi planeet Maa esimesi ookeane ning hapnikurikka atmosfääri teket.
Uuring: kliimasoojenemine on viinud Golfi hoovuse 1600 aasta madalseisu
Kogu Põhja-Euroopa kliimat mõjutava hoovuse aeglustumisel võib olla katastroofilisi tagajärgi, kirjutab The Guardian.
Lugeja küsib: kuidas toiduahelas ülespoole liikuda?
ERR Novaatorile saadetud küsimustele vastab Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur Tuul Sepp
Teadlased leidsid Norra puurõngastest natside lahinglaeva jäljed
Suitsuvari, mida Norra fjordides peitunud Hitleri mereväe kroonjuveel, lahinglaev Tirpitz enese varjamiseks kasutas, jättis kohalikele puudele templi mällu igaveseks, kirjutab BBC.
Täna ajaloos 12.04: Juri Gagarin jõudis esimese inimesena kosmosesse
1961 – Juri Gagarin tegi esimese inimesena kosmoselennu, tehes Vostok 1 pardal ühe tiiru Maa-lähedasel orbiidil.
Läbimurre arendustöös avab tumeaine otsingutes uue peatüki
30 aastat kestnud arendustöö kannab vilja ning juba lähiajal algavad reaalsed eksperimendid seni tuvastamata teoreetilise tumeaine-osakese aksioni tabamiseks, teatasid Washingtoni Ülikooli teadlased.
Kirjavahetuses ERMiga avaneb «Seltsimees lapse» ema tormiline elusaatus
Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael kirjutab ERMi blogis Helmes Tunglase ulatuslikust kirjavahetusest muuseumiga. Helmes Tungal oli muuseumi korrespondent pool sajandit, aastatel 1946 kuni 1996.
Seire kinnitab: metsaraie tagajärjel on Eesti öökullide arvukus vähenemas
Metsa asendumine raiesmikuga tähendab paljude kakuliste jaoks elupaikade kadu, selgus ETV saates «Osoon».
Spetsialist: skeptikute üheselt vaktsiinivastasteks tembeldamine teeb rohkem kahju kui kasu
Hõlmatuse kasvatamiseks tuleks eelistada vanemaid õigele teele suunavaid väikesi mükse ja isiklikku lähenemist, leiab vaktsiinist keeldujate käitumist uuriv Sidney ülikooli dotsent Julie Leask ERR Novaatoris.
Täna ajaloos 11.04: toimus Eesti suurim juveelirööv
1998 – toimus Eesti suurim juveelirööv. Kurjategijate saagiks langes 3 miljoni krooni eest väärisesemeid.
Araabiast leitud ürgne sõrm lükkab nüüdisinimese üle maailma levikut veelgi varasemaks
Saudi Araabia kõrbeliivast leitud sõrm viitab, et nüüdisinimesed jõudsid Aafrikast ja Vahemere kallastelt kaugemale juba 90 000 aasta eest, eelnevalt arvatust umbes 25 000 aastat varem, kirjutab ERR Novaator.
Teadlased leidsid lindude silmast aine, mis annab neile müstilise «kuuenda meele»
Linnusilmast avastatud valk võimaldab neil näha Maa magnetväljasid ja orienteeruda tuhandete kilomeetrite pikkustel rännetel.
Analüüs: Eesti peaks vähendama jälgitavate õhusaaste ainete hulka
KBFI teadlaste analüüs soovitab Eestis lisaks Euroopa Liidus kehtestatud prioriteetsetele saasteainetele reguleerida välisõhus täiendavalt senise 78 saasteaine või ainerühma asemel 23 ainet.
Tartu Ülikooli zooloogid lahendasid Skandinaavia karude mõistatuse
Uus meetod võimaldab paremini mõista maismaaloomade geneetilise erinevuse piirialasid, kirjutab ERR Novaator.
Täna ajaloo 10.04: Smolenski lennuõnnetuses hukkus hulk Poola valitsuse liikmeid
2010 –Venemaal Smolenski oblastis kukkus alla Poola õhujõududele kuuluv reisilennuk Tupolev Tu-154, mille pardal olnud kõrgetest Poola riigitegelastest ja ametiisikutest koosnev delegatsioon oli teel Katõni massimõrva ohvrite mälestamisele.
Uudised katkuhauast: arhivaalide keemiline analüüs avab musta surma tagamaiad
Linnaarhiivi peaspetsialist Kalmer Mäeorg kirjutab arhiivi blogis, kuidas muistetelt dokumentidelt võetakse jälgi vanadest bakteritest. Selline omalaadne tehnika seletab tänastele ajaloolastele musta surma kulgu.