Täna ajaloos 21.10: asutati tänaseni aktiivne Vene sõjaväeluure organisatsioon
1918 – loodi Venemaa SFNV ja NSVL sõjaväeluure, mis erinevate nimede all – Razvedupr ja GRU tegutseb tänaseni.
Raivo Uibo ja Tarmo Soomere: tippvõistlused teaduses, auhinnaks meie kõigi tervis
Uudiskünnist ületavad suurpreemiad on teaduses vaid jäämäe tipp, mis osutab oluliste sõlmküsimuste lahendamisele, kirjutavad akadeemikud Raivo Uibo ja Tarmo Soomere.
Täna ajaloos 19.10: tudengite tõrvikuronkäik lõppes repressioonidega
1968 – Tartus toimus üliõpilaspäevade raames tõrvikurongkäik, millest osavõtjaid kuulati üle, otsiti läbi ja üldse hakati järsult piirama üliõpilaste isetegevust.
Uuring: maailma vanimad fossiilid võivad olla hoopis tavalised kivid
Kahe aasta eest Gröönimaa kagurannikult pärit fossiilid võivad olla 3,7 miljardi aasta eest elanud bakterite elutegevuse jälgede asemel hoopis tavalised ebahariliku kujuga kivitükid.
«Ajavagude» uus hooaeg keskendub Eesti teaduse suurkujudele
Pühapäeval, 21. oktoobril alustab ETVs kümnendat hooaega saatesari «Ajavaod». Vaatajateni tuuakse kümme lugu eestikeelsele teadusele ja ülikooliharidusele aluse panijatest.
Maailma suurim organism on hakanud kokku närbuma
Ameerikas Utah osariigis asuv Pando haavik on vähemalt kaalu poolest maailma suurim organism. Viimastel aastatel on see aga hakanud servast surema.
Täna ajaloos 18.10: Tartus keelati avalik teatritegemine
1812 – Tartus keelati avalik teatritegemine, keeld kehtis aastani 1867.
Ladinakeelsete liiginimede kõrval hakkavad kehtima DOI-koodid
Enam kui 200 aastat kestnud Carl von Linné poolt algatatud klassifikatsioon ei arvesta tänapäevaste teadusmeetoditega.
Avastus: Pompeii katastroofi õpikutõe peab tõenäoselt ümber kirjutama
Teadlased on Itaalia ühelt kuulsaimalt arheoloogiliselt leiukohalt avastanud kirjad, mis näitavad, et kooliõpikutest tuntud kuupäev 24. august aastal 78 võib olla täiesti vale.
Lugeja video: suur lindude ränne Põhja-Eesti rannikul kogub hoogu
Postimehe lugeja saadetud videos on näha, kuidas valgepõsk-lagled Eru lahe rannal oma sügisrändel vahepeatust peavad.
Täna ajaloos 17.10: Tartu korporantide vahel toimus suur kaklus, käiku võeti tulirelvadki
1926 – Tartus toimus kaklus Korporatsioon Kungla ja Korporatsioon Ugala liikmete vahel.
Küttimine seab suuremad linnud väljasuremisohtu
Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide väljasuretajaks inimene, kelle aktiivse toimetamise järgselt Maal on liikide kadumine kiirenenud 100 – 1000 korda, kirjutab linnuökoloog Ma...
Kliimamuutus võib kergitada Eestis õlle hinda kolm korda
Õlle hind võib kasvada Eestis ainuüksi kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmaolude sagenemise tõttu sajandi lõpuks kolm korda, leiavad odra saagikuse, maailma majanduse ja kliima vahelisi seoseid uurinud teadlased.
Täna ajaloos 16.10: sündis kirjanik, kelle pärast briti mehed kardavad käest kinni hoida
1854 – sündis iiri kirjanik Oscar Wilde.
Uus sõrmejälje-test paljastab jälje jätja narkolembuse
Laialt levinud uimastite tarvitamist saab tuvastada juba pelgalt sõrmejälje rasus leiduvate kemikaalide põhjal. Viie sekundiga tehtav test töötab selle loonud Briti teadlaste sõnul sama hästi ka surnute peal.
Austraalia lähistel avastati kahe kilomeetri sügavuselt elust kihavad merealused mäed
Ookeanipõhjas asuvate vulkaaniliste mägede ümbruses paistab olevat ülejäänud merepõhjast oluliselt rohkem planktonit ja tõenäoselt ka muud elurikkust.
Vaata, kes on esitatud Eesti Teaduse Akadeemia liikme kandidaatideks
Eesti Teaduste Akadeemia juhatus registreeris saabunud esildiste alusel 20 kandidaati juunikuus väljakuulutatud seitsmele vakantsele akadeemikukohale valimiseks.
Kaart: millised on kliimasoojenemise plussid ja miinused Euroopas
Kliimamuutused mõjutavad juba praegu kõikjal Euroopas inimeste tervist, keskkonda ja majandust.
Täna ajaloos 15.10: Balti laevastik suundus Kaug-Idasse, kus neid ootas hävitav lüüasaamine
1904 – Vene-Jaapani sõda: Balti laevastik võttis Tallinnast kursi Port Arturisse.
Täna ajaloos 13.10: eesti keelt hakati esmakordselt õpetama ülikoolis
1803 – Tartu ülikoolis hakati õpetama eesti keelt.
Eesti teadlaste uus meetod parandab viljakusravi
Oma valdkonna parimas ajakirjas Human Reproduction avaldatud teadustulemus võimaldab arvestada iga naispatsiendi tsükli varieeruvusega ja on koheselt täppismeditsiinis kasutatav.
Kauge lootus samasoolistele paaridele? Teadlased lõid kahe bioloogilise emmega hiired
Värske uuringu esmaeesmärgiks on reproduktiivbioloogia mehhanismide täpsem mõistmine. Inimesteni selle viljad tõenäoselt lähiajal ei jõua.
Täna ajaloos 12.10: Saksamaal sai alguse maailmakuulus festival
1810 – Münchenis peeti esimene Oktoberfest.
Antarktikast murdub lähiajal järjekordne hiigel-jäämägi
Lääne-Antarktika Pine Islandi liustiku jäämägedeks lagunemine on viimaste aastakümnetega märkimisväärselt kiirenenud.
Ikka mustad augud: avaldati Stephen Hawkingi viimane teadustöö
Maailmakuulsa kosmoloogi viimane teadusartikkel sai viimase lihvi vaid päevad enne tema surma. Nüüd on see lõpuks ka avaldamiseni jõudnud.
Metsade istutamisest ei piisa, et kliimamuutust vaos hoida
Prantsuse, Hollandi ja Taani teadlaste uurimusest selgub, et süsinikukaevudeks peetavate metsade istutamisest ei pruugi Euroopas tulu tulla, kui istutajad soovivad metsadega pidurdada kliima soojenemist. Kuigi rohelised taimed seovad süsinikku, muudab metsa-alade kasv aga pinnast tumedamaks, mis ...
Täna ajaloos 11.10: sündis Vabadussõja üks suuremaid kangelasi
1894 – sündis Vabadussõja kangelane leitnant Julius Kuperjanov
Teadlased näitasid, mitu nägu inimene mäletada suudab
Uuringus selgus, et keskmiselt suudab meie aju talletada 5000 nägu, äärmisel juhul võib see aga ulatuda koguni 10 000ni.
Tartu teadlaste uuringud selgitavad, kuidas mõjutada taime «suu» avamist
Tartu Ülikooli taimebioloogide värsked uuringud selgitavad, miks ja millal teeb taim suu lahti ja millal paneb kinni.
Täna ajaloos 10.10: Tartus asutati Baltimaade vanim teaduslik selts
1853 – Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts.
Juba teine kosmoseaparaat on väljumas Päikesesüsteemist
Üle 40 aasta maailmaruumis rännanud kosmoseaparaat Voyager 2 on lähenemas olulisele piirile, pärast mida saab temast teine tähtedevahelisse ruumi jõudnud kosmosemissioon.
NASA juht: Venemaa võiks olla USA Kuu-programmis tähtis partner
USA tahab minna Kuule ja soovib, et Venemaa oleks selles püüdluses oluline partner, ütles USA kosmoseagentuuri NASA juht esmaspäeval.
Hubble’i kosmoseteleskoop on rikke tõttu hädarežiimis
Maailma ühe olulisema teadusinstrumendi tööks vajalikust kuuest güroskoobist üks on rivist väljas, mistõttu on teleskoop viidud madalaimasse võimalikku aktiivsuse astmesse.
Ka loomariigis maksavad immigrandid lõivu teadmatusele
Võõras keskkonnas hakkama saamine vähendab ellujäämust ka lindude seas, kirjutab ornitoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.
Täna ajaloos 08.10: Saaremaal toimus verine öölahing
1944 – Teine maailmasõda: hilisõhtul toimus Tehumardi öölahing.
Neandertallase DNA kaitseb viiruste eest
Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paarusid Euroopasse rännanud Homo sapiens’id siin juba varem elutsenud neandertallastega. Nende järglastest on tänapäevani edasi kandunud geenid, mis aitavad meil end viiruste vastu kaitsta, selgub värskest teadustööst.
Fotod: kaunid virmalised Põhja-Eesti õhtutaevas
Postimehe lugejal õnnestus pühapäeva õhtul kaameraga tabada hetk, kui Põhja-Eestis Vasalemma kandis võis taevas näha siinkandis üsna haruldasi virmalisi.
Täna ajaloos 07.10: algas Afganistani sõda
Täna, kuusteist aastat tagasi, alustasid Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Eesmärgiks oli hävitada Al-Qā‘idah terrorivõrgustik.
Kakaproov õpetab õigesti sööma
Veerand Eesti inimestest kannatab kõhukinnisuse all, peaaegu sama paljud on hädas kõhulahtisusega ning lisaks pendeldavad mõned ühest äärmusest teise. «Kui inimene on lapsest saati käinud kakal korra-kaks nädalas või iga päev üle kolme korra, siis ta ei oska mõelda, et midagi võiks olla valesti. ...
Teadlased: salmonella farmi sattumine on imelihtne, kuid Eestil läheb hästi
Eesti Maaülikooli teadlaste sõnul on Eestis salmonella bakteriga probleeme pigem vähe ning elementaarseid toiduohutusreegleid järgides pole kuigi suur ka nakatumisoht.
Täna ajaloos 05.10: Lennart Meri valiti Eesti presidendiks
1992 – presidendivalimiste teise vooru riigikogus võitis Lennart Meri.
Avastus: kauge gaasihiiu ümber võib tiirelda esimene teadaolev eksokuu
Esimese eksokuu avastajateks sellele viitavaid märke täheldanud astronoomid aga ennast veel nimetada ei julge.
CERN peatas koostöö teaduse seksistlikkuse kahtluse alla seadnud teadlasega
Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) peatas ajutiselt töösuhte Itaalia teadlasega, kes ütles ühel teadusüritusel tehtud ettekandes, et «füüsika mõeldi ja töötati välja meeste poolt» ning tänapäevane füüsikateadus on muutunud «meeste suhtes seksistlikuks».
Täna ajaloos 04.10: NSVL oli kiirem kui USA ja alustas kosmoseajastut
1957 – startis esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1.
Uued valgud tõid keemia-Nobeli
Nobeli komitee teatas eile, et selle aasta keemiapreemiast pool läheb Frances H. Arnoldile ning teine pool jagamisele George P. Smithi ja Gregory Winteri vahel.
Järjekordne kääbusplaneet viitab Planeet X’i olemasolule
Teooriad, mille kohaselt võib Päikesesüsteemil olla lisaks teadaolevatele veel teisigi planeete sai avastatud kääbusplaneedi näol lisatoetust.
Otse kell 12:45: kes saab selle aasta keemia-Nobeli?
Pärastlõunasel pressikonverentsil teeb Rootsi Teaduste Akadeemia teatavaks 2018. aasta Nobeli keemiaauhinna võitja või võitjad.
Kas elektriautode tulevik on vesinik või akud?
Erk kiirendus, tõhusam mootor ja müravaba salong. Elektriautodel on bensiinimootoriga autode ees palju eelised. Insenerid on küll ühel meelel selles, et tulevikuauto sõidab elektri jõul. Kas aga selle elektri allikas on vesinik või akud?
Täna ajaloos 03.10: maailm sai endale kolmanda tuumarelvadega riigi
1952 - Suurbritannia katsetas esmakordselt tuumarelva.
Valgusest tööriistad tõid Nobeli
Donna Strickland on ajaloos kolmas füüsikapreemia pälvinud naine, 96-aastane Arthur Ashkin vanim nobelist.2018. aasta füüsika-Nobelid pälvisid laseritehnoloogia arendajad Arthur Ashkin, Gerard Mourou ja Donna Strickland.Selle aasta füüsikapreemia on määratud laias laastus kahe teadusavastuse eest...