Andrus Karnau: Helme ja tema hirm
Helme hirm või õigupoolest tema partei valijates üles köetud kartus kõige võõra ees on hakanud meie majanduspoliitikat dikteerima, kirjutab kolumnist Andrus Karnau.
Tea Danilov: kes vastutab isejuhtiva auto eest?
Täielikult isejuhtivate autode kasutuselevõtus nähakse palju plusse. Liiklus muutub palju turvalisemaks. Parklaid pole enam nii palju vaja. Vabaneb autojuhtimiseks kuluv aeg. Suureneb erivajadustega inimeste liikumisvõimalus, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Marko Udras: tarbijakrediidi reklaami nõudeid tuleb muuta
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oli üks liitudest, kes oli reklaamiseaduse muutmise eelnõu poolt. Põhjus ei peitu mitte kiirlaenudes, vaid muudatus on vajalik selleks, et paljud ettevõtted saaksid koos kauba või teenusega reklaamida ka liisingu või järelemaksu võimalust ning anda seeläbi tarbijatele ...
Vaba Akadeemia loeng: Mihhail Lotman «Sümbolistid ja bolševikud»
Postimees teeb reedel otseülekande Tartus toimuvalt Vaba Akadeemia loengult, kus Mihhail Lotman käsitleb vene sümbolistide seoseid revolutsiooniliste liikumistega ja nende suhtumist nõukogude võimu.
Päeva karikatuur: ministeerium tahab tühistada ranged reklaamipiirangud kiirlaenuandjatele
Juhtkiri: mis probleemi riik lahendab?
Postimees kirjutab ka tänases lehes, kuidas majandusministeerium tahab tühistada ranged reklaamipiirangud kiirlaenuandjatele, mis kehtestati vaevalt kolme aasta eest. Miks on vaja sellise seadusemuudatusega praegu tegeleda, jääb endiselt selgusetuks.
Mark Soosaar: Lasnamäe pole üksnes kohanimi, vaid ka sünonüüm keskpärasele elamumassiivile
Enne kui lauluväljaku ja Orlovi lossi vahelisse parki jõuavad ilmuda Kanajevi spaa ning järgmised korruselamud enam kui tuhandele perele, võiks valitsus elustada peaministri isa Rein Ratase ammuse idee asutada Pealinna rahvuspark, kirjutab kultuuritegelane Mark Soosaar.
«Vahetund Postimehega»: von der Leyen on klassikaline konservatiiv
«Vahetund Postimehega» lahkas sel kolmapäeval nii Euroopa Komisjoni vastse presidendi Ursula von der Leyeni ametisse nimetamist kui ka uusi asjaolusid Wikileaksi asutaja Julian Assange'i ja Venemaa suhete kohta.
Marek Rannala: Peatänava projekt nulliti ära paari PR-trikiga
Poliitilise soovi puudumisel ei loe Tallinnas ka kolme aasta pikkune, Eesti ajaloo kõige mahukama uuringutaustaga avatud protsess, kirjutab Peatänava projekti ettevalmistava töörühma liige Marek Rannala vastuseks ajakirjanik Uwe Gnadenteichi kommentaarile.
«Vale» hinne, vale õhustik
Kui täiskasvanud lahendavad suurte inimeste suuri probleeme, siis ei tohi lapsed seetõttu kannatada.
Krista Kodres: «vaene Vaher»
Nädalavahetuse eesti raadioeetri jutusaadetes on viimasel ajal pühendatud palju tähelepanu politseiülem Elmar Vaheri magistritöö kaasusele. Jättes kõrvale plagiaadikahtlustuse, mis nüüdseks on TLÜ akadeemilise komisjoni poolt ka lahendatud, vaatleksin küsimust märksa laiemalt ehk magistrinõude põ...
Meelis Kiili: sõja võitmine lahinguta
Ajaloos on sõda ja rahu vaheldunud pidevalt nii, et neid seisundeid tulebki koos vaadelda, kirjutab kindralmajor Meelis Kiili (Katseliidu ülem 2012–2019).
Mari-Vivian Ellam: lastekaitse alareageerimist on maal palju
Tuleb pingutada selle nimel, et ükski laps Eestis ei jääks abita ja et osutatud abi ei tekitaks samas hullemat olukorda, kui oli enne, kirjutab õpetaja Mari-Vivian Ellam.
Tõlkes leitud Eesti: vastupandamatu imerätik ja igav raamat
Sellest, kuidas sõnad võivad tavalisest erakordse ja erakordsest tavalise teha, kirjutab kolumnist Ülle Leis.
Kerttu Kirjanen: kiri minu matemaatikaõpetajale
Ma arvan, et see võis olla neljanda klassi matemaatika tund. Õpetajal oli kombeks tundi alustada nii, et pärast tervitust õpilasi istuma ei lubatud. Selle asemel seisid kõik püsti ja õpetaja andis ükshaaval peastarvutamise ülesandeid.
Edward Lucas: mineviku moonutamine on Venemaa propaganda alus
Venemaa on teatanud suurtükisaluutidest Ida-Euroopa pealinnade «vabastamise» 75. aastapäeva tähistamiseks. Elav on ka diplomaatiline pürotehnika. Balti riikide välisministeeriumid on kutsunud protesti avaldamiseks välja Vene suursaadikud, kirjutab BNSi kolumnis Briti ajakirjanik Edward Lucas.
Juhtkiri: väikse lapse suur mure
Üks Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktidest ütleb, et enesetappude ja enesetapukatsete uudisväärtust tuleb tõsiselt kaaluda. Toimetus kaaluski, ja otsustas kajastada tänases lehes kümneaastase Sillamäe poisi enesetappu. Miks? Sest kõnealuse loo asjaolud on tavapärasest sedavõrd erinevad.
Anu Uritam: diskrimineerimine ja kohtu kaudu jutustatud lood
Kohtuvõimu ülesandeks on tagada üksikisikute õiguste kaitse ka siis, kui see ei lähe kokku valitseva poliitilise jõu arvamusega, kirjutab Harju Maakohtu kohtunik ja Eesti Kohtunike Ühingu aseesimees Anu Uritam.
Ivan Makarov: laulupeo kaitseks
Juubelilaulupidu oli võrdsuse tipptund: kuulata võis igaüks ja laulda sai see, kes oskas seda korralikult teha, sõltumata päritolust, kodakondsusest ja sotsiaalsest seisusest.
Tõnis Palts: kuidas itaallased nosivad eestlaste leivakotis
Euroala rahandus on justkui Tšornobõli elektrijaam katastroofi keskfaasis, kirjutab endine rahandusminister Tõnis Palts (Isamaa).
Karl-Eduard Salumäe: mittepealinlaste hääl kõlagu
Olenevalt sellest, kelle käest küsida, on nüüdseks hulk aega käinud riigitöökohtade pealinnast väljakolimine kas näotu ja mõttetu inimeste väntsutamine või lõpuks ometi üks Tallinna-kaugeid piirkondi väärtustav samm pärast aastatepikkust trääsa.
Riina Solman: nimeseadus ei kiusa kedagi
Minu otsus saata uus nimeseaduse eelnõu kooskõlastusringile on pälvinud palju tähelepanu. On olnud positiivset ja mõistvat tagasisidet, kuid ka kriitikanooli, mille puhul tundub, et valitud on vale märklaud või et eelnõu sisust pole õigesti aru saadud, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman.
Jelena Skulskaja: kuidas kirjutatakse «kakao»?
Mingisugust rõõmsat, elujaatavat, maailmale avatud, süngusest vaba rahvuslust olemas ei ole ega saagi olla, kirjutab kirjanik Jelena Skulskaja.
Tarmo Pikner: jagatud ruum ja jagatud rõõm
Vallaarhitekt Mark Grimitliht välja terminiga «jagatud ruum» ja kõik soovijad pandi Kuressaare keskväljakul liiklema ühel tasapinnal, kiirusega kuni 10 km tunnis. Nagu kombeks, jagunevad uute lahenduste puhul inimesed kahte lehte, kirjutab saarlane Tarmo Pikner.
Juhtkiri: HIV pole kuskile kadunud
1980ndail raputas maailma epideemia, mille mõju tunneme tänaseni. HIV ehk immuunpuudulikkuse viirusega nakatumine pole küll enam surmaotsus, kuid seetõttu on vähenenud ka ohutaju, eriti põlvkonnal, mis pole raskemaid aegu näinudki.
Kaspar Oja: populismile ei ole lihtsaid majanduslikke lahendusi
Postimehe juhtkirjast «Mis ravib populismi?» (3.07) jääb kõlama mõte, et populismi põhjused on majanduslikud ja seepärast peavad seda olema ka lahendused. Majanduse kange ei tohi aga kunagi käänata liiga kergel käel. Tulude ümberjagamisest lihtsalt sissetuleku ühtlustamise nimel aimub pahatihti s...
Andi Hektor: hobusevargad aastal 2030
Ootamatult on käes kesksuvi. Jälle saame teada, millist eriala ja millisesse ülikooli minnakse õppima kõige rohkem. Jälle kuuleme virisemist hobusevarguse teemal. Kas mure tudengite valikute pärast on ikka õigustatud? Heidan kiirpilgu oskustele, mida vajab tuleviku Eesti, kirjutab füüsik Andi Hek...
Melanie Chan: vahetu vestlemise kunst – kas tehnoloogia suretabki selle välja?
Vahetu kohtumine kipub tänapäeval paljudelgi justkui unustusehõlma vajuma, kuna kõigile on kättesaadavad mugavad suhtlusäpid Facetime, Skype, Whatsapp, Snapchat jms, kirjutab veebiväljaandes The Conversation Leedsi Becketti Ülikooli meedia, kommunikatsiooni ja kultuuri vanemlektor Melanie Chan.
Ivan Makarov: lendav hollandlane ja rammiv sakslane
Kui «lendavas hollandlases» on müstikat, siis kaasaegne «rammiv sakslane» pole romantiline. Ta on seadusi eirav juurteta piraat, kes tahaks olla ajahammas. Mis riigis ja mis ettekäändel ning millega ta ka ei rammiks oma kodu eest väljas olevaid inimesi, kirjutab kolumnist Ivan Makarov.
Tavaline suursaadik
Roolita kümnend. Unistuse nimel
Autode ja juhtide sõber
Ameerika esijalgpallur
Uwe Gnadenteich: peatänava projekti pani seisma Aas, mitte Kõlvart
Viimaste päevade ajakirjandusest võib jääda mulje, et hea linnapea Taavi Aas tahtis teha suurepärase ja jalakäija- ning jalgrattasõbraliku peatänava. Aga siis sai linnapeaks halb Mihhail Kõlvart, kes tõmbas projektile vee peale. Tegelikult ei ole asjad sugugi nii.
Vadim Štepa: saluudid mineviku auks, oht tuleviku jaoks
«Suure Võidu» ideoloogiast on kujunenud üks olulisemaid Kremli geopoliitilise ekspansiooni tööriistu. See kujutab juba tõelist ohtu teiste riikide iseseisvusele, eriti kui need asuvad Venemaa naabruses, kirjutab poliitikavaatleja Vadim Štepa.
Juhtkiri: kõik ei mahu kesklinna
Tallinna peatänava projekti pole peatatud, kuid praegusel kujul ei ole see teostatav, ütleb pealinna meer Mihhail Kõlvart. Ta lisab, et lähemate aastate jooksul plaani juurde ei naasta, sest enne tuleb viia trammitee sadamani, pikendada Rävala puiesteed ja suunata Estonia puiesteel liiklus osalis...
Indrek Lepik: pall pudeli asemel
Island on Euroopa kõige hajusamalt asustatud riik ja rahvaarvult üks väiksemaid. Sisuliselt pole seal metsa, mis tähendab, et igal pool puhub kõva tuul, ning kuna saar asub niivõrd põhjas, on talvel päikesevalgust veel vähem kui Eestis. Ometi noored seal ei joo ja mängivad näiteks jalgpalli selli...
Aivar Ojaperv: laigulised lükkasid Tapa kännu tagant välja
Kaitseväe abiga on tehtud nii mõnigi investeering linna avalikku ruumi, kirjutab Virumaa Teataja ajakirjanik Aivar Ojaperv.
Raul Eamets: laenamisest ja eelarve tasakaalust, otse ja keerutamata
Praegusel valitsusel on suurepärane võimalus algatada protsesse, mis kestavad üle valimisperioodide, kirjutab majandusteadlane ja Eesti Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.
Erik Aru: ühed tulevad, teised lähevad
Suure Eesti ettevõtte rajajal pole harilikult endiselt sellega midagi targemat peale hakata, kui välismaalastele maha müüa, nendib majandusajakirjanik Erik Aru.
Indrek Schwede: ka laulupidu lõhestas rahva
Kui järgmisel üldlaulupeol piletite arvu piiratakse, tähendab see, et paljudele eestlastele võib 2014. aasta suur pidu jäädagi elu viimaseks, kirjutab ajakirjanik Indrek Schwede.
Andrei Kuzitškin: lauluväljak – rahvusliku idee lahinguväli
Ma usun, et lauluväljak kujutab endast õigupoolest tõelist lahinguvälja, kus põrkavad kokku kaks ideoloogiat, kaks maailmavaadet, kaks kultuuri. Seal käib võitlus liberalismi ja autoritarismi, individualismi ja kollektivismi, Euroopa ja Bütsantsi vahel, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.
Juhtkiri: Eesti eeskujud lõunast
Koos laulsime end vabaks ja koos murdsime läände – need on kõigest viimased 30 aastat, kuid ehkki Eestit, Lätit ja Leedut ei seo ühine keel, jagame vähemalt viimase sajandi jagu ajalugu. Pärast vabaks laulmist oleme ise vaadanud eelkõige põhja poole. Aeg-ajalt tasub aga meenutada, kuivõrd olulise...
Andres Vaher: ahistav nõiaring
Miks oleme nii väikesed ja väetid ja vaesed ja viletsad…? Või kas ikka oleme? Laulame koos ja tunneme sõnulseletamatut vägevust, aga peagi tõdeme taas: see oli vaid üheks õhtuks. Kui silma- ja meelepete.
Indrek Schwede: jalgpall ulatub ka kodutute, prostituutide ja narkosõltlasteni
Tippjalgpall on tänapäeval väga tihedalt seotud ühiskonnaga ja sageli tavapäratul moel, kirjutab jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede. Inglise kõrgliigaklubid löövad kaasa koolitundides ja aitavad ühiskonna heidikuid. Saksamaa Bundesliga klubid tegelevad sotsiaalse vastutuse projektidega, sh rohel...
«Vahetund Postimehega»: Läti president ning USA-Briti tüli
Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» olid jutuks Läti uue presidendi plaanid ja tema Eesti-visiit ning USA ja Suurbritannia vahel puhkenud diplomaatiline tüli.
Mart Raudsaar: vesi on elu
Eestis ei mõelda iga päev vee väärtusele, sest seda tundub külluses olema, ent tegelikult tuleks ka siinmail veega säästlikult ümber käia, kirjutab kolumnist Mart Raudsaar.
Advokaat Tallinna Vee vahekohtuvaidlusest: erastamislepingud ei ole seadusemuudatuste suhtes immuunsed
Vee-ettevõtete kui loomulike monopolide põhjendamatult kõrge kasumi piiramine on vaieldamatult seadusemuudatusi õigustavaks eesmärgiks, kirjutab veetariifide vaidluses Eesti riiki esindanud advokaat Eveli Lume.
Peeter Helme: minu lemmikraamat
«Mis su lemmikraamat on?» Küllap mäletavad paljud oma lapsepõlvest seda küsimust. Lemmikraamat, lemmiklaul, lemmikfilm… Ikka üks ja konkreetne. Kelle lemmikraamat oli «Aarete saar», kellel «​Pipi Pikksukk». Tänapäeval ilmselt Lotte-raamatud või «Kaka ja kevad»…
Kaarel Krjutškov: riiklik ravijuhend jääb ajale jalgu
Tehnoloogiaajastul peame loomulikuks, et ajale jalgu jäänud nutitelefon vahetatakse võimekama mudeli vastu iga kahe ja poole aasta tagant. Sama pöörane on arengutempo ka personaal- ja täppismeditsiinis. Ainuke vahe on see, et enam kui 20 aastat juurutatud loote kromosoomhaiguste riikliku sõeluuri...