Õigusteadlased selgitavad, mida kujutab endast palju räägitud ÜRO rändekokkulepe
ÜRO rändelepe ehk inglise keeles «The Global Compact for Migration» on rahvusvaheliselt läbiräägitud, üldine, rännet kui tervikut puudutav kokkulepe, mis on ettevalmistatud ÜRO algatusel koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu IOM. Tegemist on kokkuleppega, mille täitmata jätmisel puudu...
Ruuben Kaalep: inimsuse dogma
Natsionalism tahab identiteedikihid seada harmooniasse, mitte panna üht kihti teiste üle domineerima, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna noorteühenduse Sinine Äratus esimees Ruuben Kaalep.
Päeva karikatuur: mittesiduv rändepakt
Martin Kutti: meil pole vaja uut kadunud põlvkonda
«Flandria väljadel õitsevad moonid. Haudade vahel nende värvikad toonid märgivad paiku, kus magame igavest und» – need Kanada kolonelleitnanti John McCrae 1915. aastal kirja pandud sügavad luuleread viivad mind mind mõttes üle saja aasta tagasi, just nendele Flandria väljadele, kus arutus lahingu...
Paloma Krõõt Tupay: sa ei põgene, vaba laps
Ma ei kavatse panna endale pähe fooliummütsikest ega jätta kasutamata e-teenuseid. Aga tahan aru saada, milliseid meie isikuandmeid on riigil vaja ning mida ta nendega teeb, kirjutab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Paloma Krõõt Tupay.
Postimees 1918. aastal: teha kõik Eesti asja nimel
Ühise asja nimel rahu ja korda pidada! Kõik iseteadlikud ja poliitilisest silmapilgust arusaajad kaasakodanikud olgu ühise asja teenistuses seega, et nad rahulikult oma tööd ja tegevust jatkavad ja selle korra ning käskude alla endid annavad, mis nüüdsest pääle maa seaduslikult ja rahva õige taht...
Juhtkiri: asjalikult, avatult, eesti keeles
ÜRO globaalsest ränderaamistikust kokku keedetud suppi hakati pistma tulipalavalt – sööjad kõrvetasid suu, saamata aru, mis taldrikul on. Räägime asjalikult, lahtiste kaartidega, eesti keeles. Selline võiks olla lühike õpetus poliitikutele, ametnikele, juristidele, diplomaatidele, ajakirjanikele ...
Lea Danilson-Järg: laske mind teisest sambast välja!
Mind on petetud, leiab Meie Eesti toimetaja Lea Danilson-Järg.
Seppeli sotsmeediakommentaar: nunnude ja rändeleppe heitlus
Taavi Rõivas embamas oma lapsi – mis võiks olla veelgi nunnum ja suurem laigimagnet? Selle isadepäeva postitusega ületas ta enda tavapärast taset kaheteistkordselt. Aga nädala võitjaks ainult nunnundusega siiski ei saa.
Avo-Rein Tereping: pensionisüsteemi esimene sammas seisab savijalgadel
Meie riiklikku pensionisüsteemi panustatakse mittesolidaarselt, kuid kasutatakse solidaarselt, mistõttu on krahh vältimatu, kui midagi ei võeta ette, kirjutab Tallinna Ülikooli psühholoogiaõppejõud Avo-Rein Tereping.
Ahto Lobjakas: Macron kuulutas eesti rahvuslastele sõja
Ajalooline oht, mida rahvuslased endast kujutavad, tuleneb nende alaväärsustundest, sedastab kolumnist Ahto Lobjakas.
Vilja Toomast: on viimane aeg muuta tervishoiuteenuste rahastamissüsteemi patsiendikeskseks
Patsiendikeskse lähenemisega tervishoiuteenuste finantseerimises võidaksid kõik osapooled, mis aitab hoida teenuste kvaliteeti, kirjutab riigikogu liige Vilja Toomast (Reformierakond).
Aveliina Helm: ei ole hilja, aga väga kiire on
Globaalmuutused on peatselt meie suurimaks julgeolekuriskiks, aga kus on Eesti keskkonnadebatt, küsib Sirbis ökoloog Aveliina Helm.
Margo Külaots: mida teha, kui ahjus praksuv tuli muutub luksuskaubaks?
Eestlased on kütnud oma kodusid mäletamatutest aegadest metsast saetud-lõigatud halgudega, ent paraku muutub see luksuseks, mille eest tuleb varsti maksta rohkem kui kaugkütte või õhksoojuspumba ülalpidamise eest. Odavnemist pole loota, kirjutan Fortum Eesti ja Fortum Tartu juhatuse esimees Margo...
Päeva karikatuur: ammu lõppenud ja täna peetavad sõjad
Edasi 1977. aastal: punased nelgid
Tähtvere park, kus asub Hans Heidemanni mälestussammas on vana töölismiitingute paik. Aastakümnete eest kõlas siin Tartu töölisjuhi hääl, kutsudes punaste lippude alla kogunenud kaaslinlasi koonduma otsustavaks võitluseks kodanluse omavoli vastu. Tartlased olid ta valinud oma esindajaks riigikogu...
Juhtkiri: mäletage ajalugu!
11. kuu 11. päeval kell 11 möödus täpselt sada aastat suure sõja lõpust. Maailm poleks ilma Esimese maailmasõjata selline, nagu me seda praegu tunneme. Saab öelda, et me elame veel tänini selle sõja varjus. Poleks olnud Esimest maailmasõda, ei tähistaks me tänavu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. ...
Balti riigid kardavad kõige rohkem maailma vaikimist
Selle aasta 11. novembril möödus sada aastat Poola iseseisvuse taastamisest pärast kolme Poola jagamist 18. sajandil. Poolas on Narodowe Święto Niepodległości ehk rahvuslik iseseisvuspäev kõige tähtsam riiklik tähtpäev. Selle puhul vestles arvamustoimetaja Taavi Minnik Poola ajaloolase ja diploma...
Ave Suurkütt: järelhüüd NO99le
Pealkiri kõlab muidugi põhjendamatult suureliselt, sest mis hüüdja mina olen ja miks ma hüüan järele teatrile, mille ma avalikult olen tunnistanud liiga kõrgeks kunstiks, milleni ma ise ei küüni, kirjutab teatrisõber Ave Suurkütt.
Ivan Makarov: kellele läheb tarvis eesti keelt?
Muulastelt riigikeele oskuse nõudmine on jäänud eesti ühiskonnas tabustatud teemaks, nendib raadiomees ja kolumnist Ivan Makarov.
Kalle Gaston: naised, üksikisa pole koletis
Olen üksikisa ligi kolme tuhande Eesti mehe seas, kes kasvatavad vähemalt üht alaealist last. Elan oma 11-aastase pojaga, kirjutab üksikisa Mulgimaalt Kalle Gaston.
Erin Young: miks tunnevad mõned valu rohkem kui teised?
Inimesed ei erine mitte ainult suutlikkuse poolest valu tuvastada, välja kannatada ja sellele reageerida, vaid ka selle poolest, kuidas nad sellest teada annavad ja kuidas nad eri raviviisidele reageerivad, kirjutab Connecticuti ülikooli õenduskooli dotsent ja sama ülikooli valuravi arenduskeskus...
Religiooniprofessor: Freddie Mercury suguvõsa usk - muistne zoroastrism
Mõnele võib tulla üllatusena, et Freddie Mercury sünnipärane nimi oli Farrokh Bulsara. Ta oli pärit parsi perest, mille juured asusid Indias, ja ta oli usu poolest zoroastrialane, kirjutab Florida ülikooli religiooniprofessor Vasudha Narayanan veebiväljaandes The Conversation.
Peeter Langovitsi tagasivaade: viis aastat suveräänsusdeklaratsioonist
Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest ENSV Ülemnõukogus möödus 16. novembril 1993 viis aastat. Seda tähistati Tallinnas Sakala kultuurikeskuses konverentsiga. Maja väiksemasse konverentsisaali kogunes ligi 300 inimest, kellest enamik olid seotud Eesti taasiseseisvumisega.
Päeva karikatuur: pea 100 sada aastat tagasi algas Vabadussõda
Juhtkiri: vabadust tuleb hoida iga päev
Täna 100 aastat tagasi sai Eesti Ajutine Valitsus võimaluse uuesti tegutsema hakata, Saksa okupatsioon oli lõppemas ja peagi algas Vabadussõda. Sestap on meie laupäevalisa Arvamus ja Kultuur pühendatud vabadusele. Seda mitte üksnes riiklikust iseseisvusest mõeldes, vaid arutades ka iga inimese va...
Varivalitsus pani ettevõtjad paika
Sõnades soovime, et Eesti ettevõtlus oleks aus, avatud ja läbipaistev, sest just nii on kõige paremini kaitstud avalik huvi. Kuid kui ettevõtjad seda eesmärki täita püüavad, siis saavad nad tihtilugu avalikult lihtsalt peksa. Nii ka seekord.
Avangard ootab
Kui Kert Valdaru (40) asus Kaja Kallase kutsel märtsis Reformierakonna peasekretäri kohale, nägi avalikkus selles märki partei uuenemissoovist. Ülesanne polnud kerge.
Mõõt sai täis
Nädala algul teatas Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juht Kuido Nõmm, et ütleb juhikohustustest lahti ja jätkab tööd vaid arstina – põhjus läbipõlemine. Otsekohese sõnapruugiga mees rääkis juba mitu aastat tagasi ajakirjanduses, et süsteem on jama ja vajab muudatusi.
Naine, latiino, sotsialist
Ajaloo noorima naisena Ameerika Ühendriikide kongressi valitud 29-aastane Puerto Rico juurtega Alexandria Ocasio-Cortez on murelik: kuni jaanuaris esindajatekojas töö alustamiseni ei tohi ta palka saada, seetõttu ei jaksa ta tulevases kodulinnas Washingtonis korterit üürida.
Ülle Madise: vimm ja vabadus
Kas pole mitte nii, et inimesele meeldib eelkõige iseenda vabadus, teiste oma aga mitte eriti. Seetõttu nõutaksegi valju korda, uusi käske ja keelde, kirjutab õiguskantsler Ülle Madise.
Rait Maruste: riik ja vabadus
Suurema osa ajast on inimesed elanud ilma riigita, vabalt. Toimides oma parima äranägemise, enesealalhoiu ja teiste instinktide põhjal ning hea ja kurja äratundmise abil. Saadi hakkama. Jäädi ellu, ja mitte ainult seda, vaid areneti, küll pikalt ja vaevaliselt, tänasesse päeva välja.
EKI keelekool: vabadus ja hämar keel
Sattusin hiljuti lugema üht lauset õigusteaduslikust magistritööst, mispeale pikemaks ajaks mõttesse jäin. Juurdlema pani lause mind mitte ainult segase sõnastuse ja väära vormilise sõltuvussuhte tõttu, vaid ka mõtte pärast, mis kohmakast lausest siiski läbi kumab.
Andres Adamson: Vabadussõja eelõhtul
Selle aasta 28. novembril möödub sada aastat eesti ajaloo tähtsündmusest, Vabadussõja algusest. Ajaloolane Andres Adamson vaatab tagasi sündmustele, mille tõttu ajaloo kulg kujunes selliseks, nagu me seda täna tunneme.
Ago Pajur: kui valitsus otsis kodu...
Ajaloolane Ago Pajur meenutab Eesti Vabariigi lapsepõlve, eelkõige päevi, kui sakslased olid minemas ja Punaarmee ootel Narva jõe taga ning eesti riigimeestel tuli oma riik nullist üles ehitada ja seda vaenlaste eest kaitsta.
Mart Kivastik: monument. Vaba rahva vabad valikud
Üks mu tuttav lasti töölt lahti. Ühel päeval kutsuti ülemuse juurde ja öeldi, et kahju küll, meie erialal on üliõpilasi vähe, mistõttu on ka raha vähe, õppejõud tuleb koondada. Tal soovitati kandideerida tööle Pekingis, sinna ta aga eriti ei kippunud. Oleks olnud noorem, oleks ehk proovinud, õppi...
Renee DiResta: poliitikud kasutavad üha osavamalt ära ühiskonnas peituvat viha
Mitte keegi ei ärka hommikul üles mõttega postitada sotsiaalmeediasse sõnum, et maakera on ümmargune või et tema laps vaktsineeriti ning mitte midagi halba ei juhtunud. Küll aga ärkavad konspiratsiooniteooriate ja valeinfo levitajad mõttega levitada vastupidiseid sõnumeid: et vaktsiinidel on seos...
Kristi Raik: Vene musta raha pimedam pool
Rahapesu tõkestamine aitab meid kaitsta mitte ainult majanduskuritegude ja mainelanguse, vaid ka Vene musta raha pimedamate poolte eest, kirjutab Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.
Karmo Tüür furoori tekitanud rändeleppest: peamine küsimus – kas see n-ö Marrakechi paber on leping või mitte?
Kui inglise keeli on detsembris Marokos Marrakechi linnas ÜRO liikmesriikide esindajate allkirju ootav rändekokkuleppe formuleeringud veidi pehmemad, siis venekeelses on need vägagi lepingu ja kohustuste nägu, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.
Lauri Vahtra: ennetada on lihtsam kui ravida
Me ei saa riigina kunagi olema nii rikkad, et jõuaksime kõik haiguseid, seal hulgas hambahaigused, ühise raha eest ära ravida. Kõige tõhusam viis tagajärgede ärahoidmiseks on läbimõeldud ennetus ja järjepidev teavitustöö, kirjutab Kliinik 32 peaarst doktor Lauri Vahtra.
Tarmo Pikner: kui Macron ähvardab 1930ndatega, siis eurosaadikud mõtisklevad plastkahvlitest
Euroopa Liidu aluspõhimõtted on aegunud ja vajavad kaasajastamist - süsi ja teras pole tänapäeval need toorained, mis kogu Euroopat koos hoiaks, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.
Vilja Kiisler: mehed, tegudele!
Teen ettepaneku seada sündimusdebati keskmesse naise asemel mees ja rehkendust pidadagi hoopis meeste, mitte naiste järgi. See mõjuks Eesti iibele nagu pärm saiale.
Mihhail Kõlvart: õppekavas peaks lisaks tänastele kehalise kasvatuse tundidele olema veel 2-3 täiendavat treeningut
Sport peab olema osa haridusest, kirjutab Tallinna Linnavolikogu esimees, Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige «Sport koolis» ja üliõpilasspordi komisjoni esimees Mihhail Kõlvart (KE).
Päeva karikatuur: Est-For andis alla
Mart Raudsaar: seda me tahtsime
Nagu teame, on muutunud kahjuks ka Eestis tavapäraseks praktikaks see, et oma arvamust avalikult välja ütlevaid inimesi tabab varem või hiljem trollimine. Selle all pean silmas elektronkirju ja telefonikõnesid, kus sõimatakse ja ähvardatakse. Seetõttu ei taha paljud inimesed avalikkuse väljale as...
Õpetajate Lehes sel reedel: haiglaõpetaja, kaasav haridus ja kogukonnapraktika
Õpetajate Lehes 9. novembril:
Sirbis sel reedel: põhjendatud pessimism, ökoloogika ja rahvuslased
Sirbis 9. novembril:
Postimees 1943. aastal: naistetöö vahendaja ülesanded
Ikka enam ja enam astub meil naisi tööle käitistesse ja asutustesse. Sõjaaeg kohustab kõiki liituma ühiseks tööprotsessiks. Kuigi meie naised on tragid ja tugevad, püüavad mehi igati asendada, pole nende kehaehitus võrdne meeste omaga ja seetõttu nõuab ka naistöötaja oma tervise säilitamiseks par...
Juhtkiri: kaubanduskeskusi kerkib kui seeni
Poola kirjanik Stanislaw Lem on öelnud: «Tulime vangilaagrist ja sattusime kaubanduskeskusesse.» Kui veel kolmkümmend aastat tagasi olid poodides tühjad riiulid, siis nüüd on justkui kogu maailm üks suur kaubanduskeskus.
Jaak Madison: Eesti peab jätma allkirjastamata ÜRO migratsioonileppe
ÜRO migratsioonilepe, mis ootab detsembris ÜRO liikmesriikide allkirju, on Eestile, aga ka teistele lääneriikidele kahjulik, kirjutab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).