Kirjandus

Toon pealkirjas meelega nii suurejoonelise võrdluse. See tuli mulle pähe juba esimeste luuletuste juures. Ja siis tuletas end ikka ja jälle meelde. Ning teiseks on siin mingi nii kindel oma teed minek ja see tee hargneb nii vastupandamatult, ettearvamatult, et jah, võib küll selle juures Borgest meelde tuletada. Borgesega seob Pihelga teksti minu meelest veel üht-teist, mille jätan aga taju ja kujutluse tasemele, muidu jutt aina hargneks… Loe edasi »